Lindsalu sõnul otsib vald aktiivselt lahendusi lasteaiakohtade puuduse vähendamiseks ja üheks lahenduseks peaks olema Laagrisse Nõlvaku piirkonda planeeritud lasteaed. Problemaatiline on aga sõimekohtade puudumine ja vallaelanikele vajalike koolikohtade vähesus – siin tuleb abi otsida naaberomavalitsustelt.

Laagri Kooli innovaatilisus

Laagri Kooli lapsevanem ja Riigikogu kultuurikomisjoni liige Lauri Vahtre tõi oma kogemuse põhjal välja erinevusi, mida omal ajal uues Laagri Koolis tehti teistmoodi kui eakamates koolides. Mitmes valdkonnas on kool olnud isegi seadustest natuke eespool -muudatused, mille toovad kaasa uus õppekava ja põhikooli ja gümnaasiumiseadus paljudes koolides, on Laagri Koolis juba toimivad. Laagri Kool teeb edukalt koostööd Tallinna Ülikooliga üliõpilaste ja õpetajate harimisel ja sellisest koostöövormist andis ülevaate Tallinna Ülikooli lektor Airi Kukk. Täpsemalt öeldes on Tallinna Ülikool valinud Laagri Kooli üliõpilaste jaoks nn näidiskooliks, seda eelkõige uudsete ja omanäoliste lähenemiste tõttu õpetamisel. ÕPAK (õpetaja professionaalse arengu keskus) aitab õpetajatel ja üliõpilastel teaduspõhiselt lahendada koolis igapäevaseid probleeme ja see programm jätkub Laagri Koolis edaspidigi.

Uus riiklik õppekava

Õpetajatele vajalik, teistele lihtsalt huvitav oli ettekanne, milles Haridus- ja Teadusministeeriumi õppekava talitluse juhataja Ain Tõnisson tutvustas põhikooli riikliku õppekava olulisemaid muudatusi. Tegemist on nimelt ühega mitmetest erinevatest haridust reguleerivatest õigusaktidest, mis käesoleval ajal on muutunud ja muutumas. Seda suurem oli heameel, et vastavad spetsialistid olid meie valda kohale tulnud ja aitavad meie koolmeistritel seega näppu pulsil hoida.

Laagri Kooli eripärad

Valla haridustöötajate ja külaliste jaoks oli üks huvitavamaid esinemisi Laagri Kooli direktori Marje Eelmaa ettekanne. Kohalviibijad said ülevaate, kuidas ja millistel põhimõtetel toimub kooli juhtimine ja kui Laagri Kooli pidada edukaks, siis milles on selle edu pant. Nimelt on koolis nii mõnedki tegevused ja rõhuasetused teistest koolidest erinevad.

Näiteks võiks tuua poiste ja tüdrukute klassid, mis segaklassi kõrval on üsnagi omamoodi lähenemine. Poiste ja tüdrukute erinevast õpetamismetoodikast on Eestis üsna vähe räägitud. Laagri Kooli koolipere tähelepanekutest olid põneva ja intrigeeriva ettekande kokku pannud õppealajuhataja Merike Terepson, kooli sotsiaalpedagoog Ly Reiman ja kooli psühholoog Triin Savisto. Terepsoni sõnul on plaan poiste ja tüdrukute klassidega ka edaspidi jätkata ning leida tõhusaks õppimiseks maksimaalselt efektiivsed õpetamise meetodid.

Meeskuulajaid tegi ärevaks ettekande see osa, kus erinevatele allikatele viidates, on Savisto sõnul poistel eriti algklassides tüdrukutega võrreldes umbes aastane mahajäämus verbaalsetes oskustes. Sellest tulenevad aga mitmed tavakoolides levinud probleemid poiste õpetamisel, sest poistel paremini arenenud ruumiliste oskustega pole klassiruumis tihtipeale suurt peale hakata.

Ühtsete väärtustega ja koostöös tugevaks

Laagri Kooli lapsevanemate nõukogu esimees Ain Valdmann tõi välja erinevaid põhjusi, miks kool peaks olema suhteliselt konservatiivne asutus. Peamiselt aitab see hoida ja mõista väärtusi, mis annavad õpilasele kindlustunde ja oleks majakaks tänapäeva kiiresti muutuvas ühiskonnas.

Ühe väikese omavalitsuse suur võimalus ja tegelikult lausa kohustus on muuta oma haridusasutused – lasteaiad ja koolid – võimalikult tugevaks ja selle eesmärgi nimel on traditsiooniline hariduskonverents äärmiselt vajalik.

Laagri Kool on tänulik Ääsmäe Põhikooli, Veskitammi Lasteaia ja Laagri Lasteaia (koos Ääsmäe filiaaliga) õpetajatele, kellega igal augustilõpul kohtume ja üksteise toel uut õppeaastat alustame!