Harjumaa aasta õpetaja Peeter Sipelgas: Igal hetkel tuleb teha valikuid



Harjumaa aasta õpetaja Peeter Sipelgas: Igal hetkel tuleb teha valikuid
Harjumaa aasta õpetaja tiitliga tunnustatud Peeter Sipelgat tänab abivallavanem Jan Trei.Viimsi Teataja

Miks valisite õpetaja elukutse?

Tallinna Reaalkooli lõpetajana olin saanud keskmisest tugevama põhja reaalainetes ja asusin ülikoolis õppima keskkonnateadusi ilma kindla soovita saada õpetajaks. Saatusel olid omad plaanid ja pärast teist kursust leidsin ennast õpilastele teadmisi jagamas. Kodu ja ülikooli vahele jäi nüüdseks reorganiseeritud Lehmja Põhikool, kus vajati väikese koormusega loodusainete õpetajat, mis mulle õpingute kõrvalt hästi sobis. Väike koormus muutus aasta-aastalt suuremaks ja kuna ma ennast selles ametis ebamugavalt ei tundnud, oli otsustatud nii ülikoolis spetsialiseerumine kui ka tulevane elukutse.

Olulist rolli on mänginud ja eeskujuks olnud minu enda õpetajad ning kolleegid, kellelt igaühelt õppisin midagi. Kuni ma oma tegevusi naudin, peab olema saatusele tänulik selle valiku eest.

Meesõpetaja on haruldus. Üheks põhjuseks nimetatakse kindlasti palka, aga kas on veel mõni põhjus, miks mehed õpetajaks ei hakka?

Palk on oluline. Noor mees tahab ülikoolist tulles luua peret ja soetada eluaset, aga nooremõpetaja palga eest on keeruline teha nii üht kui teist. Võib-olla on meestel suurem vajadus eneseteostuse järele ja nad ei näe haridussüsteemis selleks võimalusi. Ma küll julgustan noori mehi kooli tulema, sest oma kogemusest võin öelda, et kõik sõltub sinust endast, haridusmaastik pakub põnevaid väljakutseid.

Ühiskonnas on loodud õpetajast kuvand kui kehva staatusega olevusest, kes pidevalt räägib oma raskest tööst ja rahamuredest. Kui suudetaks riiklikult rohkem väärtustada seda tööd (ma ei pea silmas ainult palka) ja meedia osutaks enam tähelepanu õpetajate õnnestumistele, siis tuleks kooli rohkem mehi.

Mis Teid on selles töös köitnud, et olete kooli jäänud?

Areng eneseteostuse kaudu, vastutus ja hirm vananemise ees (naerab).

Ma ei tea palju elukutseid, kus iga päev on eriline ning sul on võimalik näha ja suunata teadlikult kellegi arengut. Olukorrad ja õpilased vahetuvad kiiresti, sageli puudub nende üle kontroll, aga samas on need hetked väga väärtuslikud, sest toovad päevavalgele meid piiravad veendumused, hirmud ja eksiarvamused. See kõik on vajalik selleks, et suudaksin olla koos õpilastega pidevas arengus. Kui ma tunnen, et ma seda enam teha ei suuda, siis tuleb astuda kõrvale.

Loe veel

Õpetajatöös tuleb igal hetkel teha valikuid - mida, kellele, kuidas, millal, kui palju õpetada. Sellega võtad vastutuse õpikeskkonna tingimuste loomisel. Tegemist on riskiga, et äkki ma ei suuda seda teha õpilase huvidest ja arengust lähtuvalt, aga tõeline oht peitub hoopis riskivabas elus.

Seni, kuni ma naudin valikuid ja vastutust, võite mind näha koolis tööl. Kui endal silm särab ja suudad innustada teisi, siis sa naudid oma tegevusi, olgu töö milline tahes.

Olen väga tänulik Leelo Tiisveltile, kes tõelise visionäärina lõi õpetajatele suurepärased tingimused eneseteostuseks.

Teil on ka koolidirektori kogemus. Miks vahetasite väikese Võsu kooli suure Viimsi kooli vastu ja millise kogemuse saite direktoriametist?

Olin näinud kõrvalt koolidirektori tööd ja sisimas oli kasvanud soov seda ametit proovida. Võsu kool pakkus selleks suurepärase võimaluse, lisaks õppisin paremini iseennast tundma.

Läksin uude keskkonda tagasihoidlike teadmistega koolijuhi ametist.

Pidin haldama lisaks koolile kahte lasteaeda ja spordihoonet. Tööpäevad venisid pikaks, sest oli vaja ennast detailideni kurssi viia haridusasutuste seadustega ning tõestada oma ideede vajalikkust. Võsu koolipere võttis mind väga hästi vastu, ma ei tundnud ennast võõrana.

Mul kulus palju väärtuslikku aega autoroolis ja see muutus üsna kurnavaks. Kui ma midagi ette võtan, siis tahan seda teha põhjalikult ja nüüd tuligi teha valik, kas arendada Võsu kooli ja sinna kolida või leida uus väljakutse.

Arvestades perspektiivi ja olles aus enda vastu, langetasin otsuse teise valiku kasuks. Otsus ei tulnud lihtsalt ja mulle on jäänud väga armsaks need, kellega Võsul koos töötasin.

Lugesin Õpetajate Lehest kuulutust, et Viimsi Kool otsib loodusainete õpetajat. Esitasin enda kandidatuuri, kutsuti vestlusele ja osutusin valituks. Nalja tegi tõsiasi, et olin veel koolijuht ja enne, kui jõudsin Viimsist Võsule, oli seal teada minu soov oma ametist loobuda. Kindlasti tekkis komisjonil küsimus, miks peaks keegi vahetama direktorikoha õpetajaameti vastu - kindlasti on ta mingi jamaga hakkama saanud. Õnneks või kahjuks oli kõik parimas korras.

Koolidirektorina sain väärt kogemusi ja olen selle eest väga tänulik Vihula valla rahvale. Seal jõudis minuni teadmine, et pole vaja kõige uhkemat ametinimetust selleks, et teha tööd kõige paremini.

Suurel koolil, kus palju õpilasi, on plusse ja miinuseid. Kui suur on Teie arvates lapse jaoks ideaalne kool?

Olen lõpetanud väga suure keskkooli (meid alustas klassis üle 40 õpilase) ja töötanud väikestes maakoolides.

Viimsi Kool on kasvanud õpilaste arvult liiga suureks ja müts maha kolleegide ees, kes suudavad välja võluda sellised tulemused. Õpilased on meil klassides väga erineva arengutaseme ja -kiirusega ning see nõuab õpetajalt palju enam, kui õppetöö organiseerimine valitud seltskonnale.

Ideaalne kool peab asuma kodu lähedal ja olema sellise suurusega, et õpilane tunneks ennast turvaliselt ja õpetaja suudaks organiseerida õppimist toetava õpikeskkonna. Õpetaja peab tunnis sageli tegelema distsipliiniga, mis on noortele kolleegidele tõsine väljakutse, ole sa kui tahes hea ainespetsialist, ilma korrata on keeruline luua õppimist soodustavat keskkonda.

Arvestades Viimsi Kooli arengut, oleks ilmselt mõistlik üle minna süsteemile: algkool, progümnaasium ja gümnaasium.

Viimsi Koolis on väga palju võimalusi - huvialaringe, kus saab tutvuda teadustega. Millised ringid on populaarseimad, mis huvitab lapsi kõige enam?

Lapsi huvitab kõik, mis on seotud teaduse või teadasaamisega. Millegipärast on koolides vaekauss ringide kasuks, mis tegelevad laulmise, näitlemise, kunsti või tantsimise õpetamisega.

Need on kahtlemata vajalikud, kuid muud võimalused enamasti puuduvad. Siit tekkis mul mullu suvel idee luua Viimsi Kooli juurde teadmiskeskus (Collegium Eruditionis), mille eesmärk on toetada õpilase mitmekülgset arengut, luues võimalusi täiendavate teadmiste, oskuste ja annete arendamiseks teadmistepõhises huvialaringis.

Olles ise teadusringi Taibu juhendaja, nägin nooremates õpilastes siirast soovi omandada reaal-, loodus- ja täppisteadustes uusi teadmisi, ei jäänudki muud üle, kui asi teoks teha. Läksin selle mõttega Leelo Tiisvelti juurde ja loova inimesena kiitis ta mõtte heaks.

Sel õppeaastal alustab Collegium Eruditionise ringides üle 300 Viimsi Kooli õpilase ja huvilisi on tulnud ka teistest koolidest. Õpilaste hulgas on väga populaarsed teadusring Taibu, Nupula, robootikaring, rebase Ruudi loodusring, arhitektuuriring, multimeedia jne. Osadele soovijatele oleme isegi sunnitud ära ütlema - see näitab õpilaste suurt huvi ja tahet ise midagi teha.

Collegiumis on enamasti juhendajateks inimesed meie koostööpartnerite - kõrgkoolide - juurest. Meie ülesandeks on neid enda juures hoida ja luua tingimused, et nad saaksid keskenduda õpilaste annete arendamisele.

Meie tegevust on toetanud SA Eesti Teadusagentuur, Ragn-Sells AS, Vaata Maailma SA, Elion ja Microsoft läbi Nutilabori projekti.

Järgmisel aastal loodame ka omavalitsuse toetusele ja kui Viimsi vallas on inimesi või ettevõtteid, kes sooviksid toetada reaal-, loodus- ja tehnoloogiavaldkonna huvialaringe, siis iga toetus on teretulnud.

Tegelete palju võimekate õpilastega, aga kõik ei ole võimekad. Kas olete nendega leebe või sama nõudlik kui andekatega?

Aja jooksul olen muutunud leebemaks (naerab). Kõik ei saa olla andekad kõikides valdkondades (loomulikult on erandeid) ja igaüks peab leidma tegevuse, mis talle kõige rohkem huvi pakub.

Loodusteadused annavad üldised teadmised elu toimimisest ja kui sa sellest aru ei saa, siis on keeruline märgata põhjuse-tagajärje seoseid. Mind ei huvitanud väga ajalugu, aga see ei tähendanud, et ma oleks jätnud selle õppimata.

Õppekava on kohustuslik kõikidele ja seda latti ma allapoole ei lase. Andekamatele tuleb anda "lisatoidet" ehk nende arengule ja võimetele vastavaid ülesandeid. Keemias on huvi tekitamine väga lihtne - teeme pauku ja tuld. Küsimus on pigem selles, kuidas panna õpilast mõtlema, miks see pauk tekkis ja millised on võimalikud tagajärjed. Olen lootusrikas uue õppekava suhtes, sest see annab senisest vabamad käed uurimuslike ülesannete lahendamiseks, mis võiks tekitada huvi nende õpilaste hulgas, kes seni loodusteadusi pelgasid.

Juhite õpilasteadust, juhendate teadusringe, korraldate aineolümpiaade ja valmistate õpilasi nendeks ette, olete veel ka klassijuhataja. Kuidas kõike jõuate?

Ega kõike ei jõuagi (naerab). Oluline on aja kasutamise efektiivsus ja valikute tegemine. Tuleb kaardistada tegevused, mis on enda heaolu ja arengu seisukohast kõige olulisemad.

Õnn tuleb sisimast ja kui õpilaste ees on energiast pakatav teotahteline õpetaja, siis suudavad mõlemad osapooled koostööd nautida.

Hommikul olen ma varajane ärkaja - jõuan tööpostile 7.15. Tööpäevad võivad olla erineva pikkusega ja ega õpetajaametis ei suuda kõike koolis ära teha, enamasti jätkub töö peale õhtusööki kodus, sageli on nädalavahetustel olümpiaadid või teaduslaagrid.

Olen väga tänulik oma klassile, kes sel õppeaastal lõpetab Viimsi Koolis 12. klassi. Kui tulin Viimsi Kooli, moodustati mujalt tulnud õpilastest uus klass - 6.c, kus alustas 16 õpilast.

Olime kooli kõige väiksem klass. Tänaseks oleme kasvanud kõige suuremaks klassiks (jagame esikohta).

Milliseid omadusi peate õpetaja jaoks hädavajalikus?

Täpsus, kohusetunne, motiveeritus, paindlikkus, kohandumine muutuvate tingimustega, näitlejameisterlikkus, karismaatilisus. Usk sellesse, mida teed!

Kuidas puhkate ja pingeid maandate?

Suurim puhkus ja pingete maandamine on kvaliteetaeg lähedastega. Minu sõpruskond on väljaspool koolimaja, see aitab ennast välja lülitada koolimuredest. Olen alati tegelenud spordiga, oleme Viimsi Koolis ellu kutsunud õpetajate võrkpallivõistkonna.

Tulge pühapäeval kell 18 Viimsi Kooli väikese maja spordisaali ja te näete emotsionaalseid õpetajaid end välja elamas. Meie korraldada on üle-eestiline õpetajate võrkpalliturniir, mis toimub 4.-5. jaanuarini 2013 (tulge kõik saali omadele kaasa elama). Kolm aastat tagasi alustasime 3. liigast ja oleme jõudnud 1. liigasse.

Kui Teie saaksite Eesti haridussüsteemis midagi muuta, siis mida teeksite?

Seda on viimastel aegadel väga palju muudetud, pigem ma laseksin olukorral settida. Kindlasti on tehtud riiklikul tasandil otsuseid, millel on kiirustamise märgid ja tulemus ei vasta ootustele. Ees on gümnaasiumireform.

Ma soovin, et rahalisi ressursse jaotataks haridussüsteemis otstarbekamalt, et oleks võimalik luua rohkem võimalusi ka andekamatele õpilastele. Vähendaksin õpetajate nädalakoormust, et jääks rohkem aega enda laadimiseks. Eestis võiks katsetada nn vabaagendi saatust, et on võimalik võtta üks vaba aasta ja ennast teiste kolleegide juures täiendada. 

Osta koos Maalehega praktiline käsiraamat taaskasutamisest hinnaga vaid 4,99 €!
Vaata lähemalt

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare