Harjumaa omavalitsuste juhid: pagulaste vastuvõtmiseks puuduvad meil vahendid ja võimalused

 (71)
Kortermajad
Kuigi Tallinna lähivallad on statistika järgi võimekaimad omavalitsused vabariigis, siis kooli- ja lasteaiakohti on endiselt puudu. Valdadele kuuluvad elamispinnad on suures osas juba kasutuses ning korterite turuhinnad kõrged. See kõik muudaks pagulaste Foto: Hendrik Osula

Eesti vaidleb Euroopa Komisjoniga meie suutlikkuse üle põgenikke vastu võtta. Riik on lubanud hakata omavalitsustega läbi rääkima, kuhu ja kui palju pagulasi elama paigutatakse. Kiire küsitlus Harju nn kuldse ringi valdade juhtide seas näitas, et pagulaste vastuvõtmiseks puuduvad vahendid ja võimalused.

Kuivõrd üks kriteeriume pagulastele elupaiga valimisel võib olla omavalitsuse võimekus, asustatakse tõenäoliselt Harjumaale pagulasi rohkem kui mujale Eestisse. Kui uskuda siseministeeriumi tellitavat iga-aastast omavalitsuste võimekuse tabelit, siis kõige võimekamad omavalitsused Eestis asuvad ümber Tallinna. Pagulaste vastuvõtmisel aga tabeli koostamiseks kasutatavad argumendid ei kehti – näiteks on kuldse ringi valdades omavalitsustele kuuluvad elamispinnad juba kõik kasutuses ning kuivõrd valdade elanikkond on viimase kümmekonnaga aastaga märkimisväärselt kasvanud, tegeldakse siiani pigem sotsiaaltaristu (koolid, lasteaiad jne) järeleaitamisega, kui tulevikku suunatud arendamisega.

Näiteks Rae vallas on elanike arv viimase tosina aasta jooksul kahekordistunud, tänasel päeval elab seal üle 15 000 inimese. „Tulenevalt väga kiirest kasvust on meil puudujääke sotsiaalse infrastruktuuriga ja selle probleemiga me tõsiselt tegeleme,“ tunnistab Rae vallavanem Mart Võrklaev.

Rae naabril Kiili vallal on sama mure. „Suur küsimus on kindlasti see, kas kool suudab tagada pagulaste lastele haridusteenuse ja hetkel pole võimalik pakkuda ka lasteaiakohti,“ ütleb vallavanem Aimur Liiva.

Puudu on ka kõige elementaarsemast – kohast, kuhu Eestisse saabuvad põgenikud elama panna. Näiteks Kiili vallal on vaid kolm sotsiaalkorterit, lisaks veel kaks elamispinda, kuid need on kõik kasutuses, peale ühe ahjuküttega korteri.

Rae vallal on sotsiaalkortereid küll märksa rohkem, 90, kuid Mart Võrklaeva sõnul on enamus juba kasutuses. Sama olukord on ka mujal. Saue vallal on umbes 30 sotsiaalkorterist vabad üksikud, kuid nende seisukord ei võimalda neid praegu kasutada. „Vabu kortereid sisuliselt pole,“ märgib Saue vallavanem Andres Laisk.

Veelgi keerulisem on olukord Raasiku vallas, kus vallavanem Raivo Uukkivi sõnul on 30 vallale kuuluvat pinda välja üüritud ning lisaks on veel üheksa taotlejat järjekorras.

Jõelähtme vallast vastati Harju Elu päringule lakooniliselt, et „vallal puuduvad eluruumid pagulaste majutamiseks“.

Veidike parem on olukord Keila linnas, kus linnapea Enno Felsi sõnul on munitsipaalmajas mõned pinnad vabad. „Kui peaks tekkima hädavajadus, oleme üksikuid pagulasi praegu ajutiselt võimelised majutama,“ lausub ta.

Loe edasi Harju Elust.