See on nii ja naa. Ühest küljest on uuringus tõepoolest mitmeid mõõdikuid, mille tõlgendamist omavalitsuse võimekuse kontekstis võiks nimetada meelevaldseks. Näiteks hinnatakse kohaliku omavalitsuse organisatsiooni võimekuse ühe komponendina ametiasutuste koosseisu suurust. Tekib küsimus, kas saab öelda, et mida rohkem töötajaid on omavalitsuse alluvuses, seda võimekam on see omavalitsus oma kohustuste täitmisel? Minu arvates ei saa.

Või näiteks ei ole meie vald edetabeli esikümnes kohaliku omavalitsuse teenuste võimekuselt, sest muuhulgas on meil hariduskulud 0-19 aastase elaniku kohta madalamad kui mõnes teises vallas. Uuringu raames hinnati aga kõrgemalt neid, kellel on kulutused suuremad. Ma küsiks, et kas kõrgemad kulutused näitavad suuremat võimekust? Samas pakume me kõiki haridusteenuseid.

Kui me suudame tagada kvaliteetse teenuse väiksema kuluga, siis mina nimetaks seda efektiivseks haldamiseks. Aga teenuse kvaliteeti ja ökonoomsust uuringus kahjuks ei hinnata. Suurimaks miinuseks selle uuringu puhul peangi seda, et ta ei hinda objektiivselt eelkõige neid komponente, mis puudutavad omavalitsuse valitsemise ja halduse poolt. Territoriaalseid näitajaid on lihtne hinnata. Uurijad on ise ka öelnud, et uuringus ei arvestata omavalitsemise vajaduste poolt ega ka võimekuse ja vajaduste omavahelist suhet.

Teisalt annab uuring meile hea võimaluse näha ennast võrdluses teiste omavalitsustega ja võrrelda neid näitajaid, mida saab võrrelda.

Aga mis meil hästi on, võrreldes teiste omavalitsustega?

Ei saa salata, et Tallinna külje all asuva omavalitsusena oleme eelisseisus nii rahvastiku ja maa kui ka elanikkonna heaolu poolest. Kui äärealade väikevaldadest lahkuvad inimesed paremaid elutingimusi otsima, siis meile tuleb rahvast juurde. Tänu meie geograafilisele asendile ja kõrgelt hinnatud looduskaunile elukeskkonnale on meil jõukamad maksumaksjad.

Samuti on Tallinna külje alla koondunud paljud ettevõtted ehk meil on töökohti. Kõiki neid näitajaid on võimekuse indeksis arvestatud ja nende näitajate poolest on Tallinna ümbruse vallad omavahel konkurendid - oleme võimekuse tabelis pea kõigi näitajate poolest kõrvuti Rae ja Viimsi vallaga, samuti Tallinna linnaga.

Millised valdkonnad meil teistest nõrgemad on ja miks?

Näiteks võib graafikutelt lugeda, et viimasel kolmel aastal on Harku vallas loodud vähem töökohti kui Viimsi ja Rae valdades. Väga täpselt ei ole me seda numbrit analüüsinud, aga selge on see, et Rae vald on eelisseisus väga hea logistilise asukoha pärast, mistõttu on ta ahvatlevaks asukohast logistikakeskustele ja teistele ettevõtetele.

Harjumaal on mitu valda, kes oma võlakoormuse tõttu jäid pingerea tagumisse otsa, meie nende hulgas. See on

tegelikult jälle vaieldava väärtusega komponent - laenud on meile andnud võimaluse pakkuda elanikele vajalikke teenuseid. Uuringus on selle näitaja poolest eesotsas vallad, kellel puudub laenukoormus.

Tegemist on reeglina väga väikeste omavalitsustega, kellel puudub laenukoormus tõenäoliselt lihtsalt seetõttu, et neil ei ole olnud võimalik laenu võtta. Kas nad aga sealjuures suudavad tagada elanikele kõik vajalikud teenused? Ma ei ole selles kindel. Laenamisel oleme jälginud seadusega ette nähtud laenukoormuse nõudeid ja suudame oma laene probleemideta tagasi maksta.

Sotsiaalsete põhiteenuste keskmine arv on meil pisut madalam. Sotsiaalseks põhiteenuseks peetakse siis ühelt poolt sotsiaalsete teenuste pakkujate olemasolu - hooldajad, sotsiaaleluruumid, päevakeskuse teenus, ning teiselt poolt sotsiaalasutuste olemasolu - hooldekodud, sotsiaalkeskused, tervishoiuasutused.

Harku vallas ei ole paraku hooldekodu, aga lähiaastatel saab see probleem lahenduse, uus hooldekodu on arengukavas plaanis. Samas meil on sotsiaalse kaitse kulud elaniku kohta kõrged, ehk et me ostame sisse need teenused, mida me hetkel ise pakkuda ei suuda. Inimese jaoks on teenus ikka olemas.
___________________________________________

Võimekuse indeks

  • Kohaliku omavalitsuse võimekuse indeks - näitab potentsiaali midagi ära teha.

  • Võimekuse hindamisel eristatakse kahte omavalitsuse dimensiooni - territoriaalset ning valitsemis- ja haldamisdimensiooni.

  • Territoriaalse dimensiooni puhul hinnatakse kategooriaid rahvastik ja maa, majandus ning elanikkonna heaolu.

  • Valitsemis- ja haldusdimensiooni puhul hinnatakse kohaliku omavalitsuse organisatsiooni, omavalitsuse finantsolukorda ning omavalitsuse teenuseid.

  • Uuring on viidud läbi kolmel järjestikusel aastal ning kolme aasta kokkuvõttes on Harku vald 6. kohal, sealjuures 2010. aasta arvestuses 3. kohal. Meie ees on Viimsi ja Rae vald, edestame Tallinna linna.