Harku vallavanem Kaupo Rätsepp: “Ühineda või mitte – see on küsimus...”
Kas ka Harku vald on saanud ühinemisettepaneku(id)?
Vallavanem Kaupo Rätsepp: Ametlikult on teinud Harku vallale ühinemisettepaneku Saue vald, kus vallavolikogu võttis 29. märtsil vastu otsuse "Haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamine ja ühinemisettepaneku tegemine." See ühinemisettepanek edastati Saue linnavolikogule ja 5. aprillil ka meie vallavolikogule. Meie volikogu tegi järgnevalt vallavalitsusele ülesandeks välja selgitada, kas haldusterritoriaalse korralduse muutmine on põhjendatud ja millised majanduslikud, sotsiaalsed või muud mõjud sellega kaasneda võivad.
Samas on kõneldud ka ühinemisest teisele poole, Keila valla ja linnaga?
Kui Keila valla ettepanekule ühineda vastasid eitavalt Paldiski linn, Vasalemma ja Padise vald, siis kutsus Keila linn arutlema ühinemise üle ka meid. See kutse on aga mitteametlik, n-ö formaalne.
Mis hakkab edasi saama, kellega Harku vald ühineb, või jätkab üksinda?
Tulenevalt seadusest ja volikogu otsusest peame ametliku vastuse andma ametliku ettepaneku tegijale ehk Saue vallale. Samas ei tähenda see, et me ei analüüsiks võimalusi, kaaluks plusse ja miinuseid ühinemiseks ka Keila poolega. Nii et mõlemapoolsete võimaluste analüüsiga vallavalitsus praegu tegeleb. Kui aga natuke laiemalt seda teemat käsitleda, siis ega ühinemismõtted ei ole üleöö tekkinud. Oleme ühinemisteemadel varemgi arutlenud nii Saue kui Keila suunal. Nüüd on lihtsalt valimiseelne aeg, see tähendab, et tuleb langetada otsus, et siis järgmistele omavalitsuste valimisele minna juba ühiselt, ühinenuna. Kui selline otsus on muidugi volikogu poolt langetatud. Või siis jätkata iseseisvalt.
Miks üldse nii tugev ja jätkusuutlik vald nagu Harku peaks kellegagi ühinema?
Me ei saa mõelda ainult tänasele päevale. Ma ei kahtlegi, et nii Keila, Saue kui Harku vald saavad lähitulevikus iseseisvalt, ilma ühinemata hakkama. Samas meie lähinaabrite, soomlaste või taanlaste juures on suured ja tugevad omavalitsused ühinenud, saanud veelgi suuremateks ja tugevamateks. Järelikult on ühinemisel mõtet. Aga mis on ühinemisel plussideks, mis miinusteks, seda me praegu selgitamegi analüüside abil. Kui vallavalitsus on volikogule tulemused esitanud, tuleb tõenäoliselt ka rahvaküsitlus ehk referendum - millist meelt on meie valla inimesed.
Kui olete ühinemisküsimusi arutanud varemgi, siis kui suur saaks olema uue tekkinud omavalitsuse rahvaarv, kuhu tuleks valla keskus?
Need analüüsid on juba praegu olemas - kui Saue poole ühineksime, siis oleks rahvaarv kokku 22 600, kui liituksid ka Keila linn koos vallaga ja Saku vald, oleks rahvaarv juba 52 000. Saue valla ja linnaga ühinemisel on üks võimalikke vallakeskusi Harku.
Kas on tõesti ka mõni eluliselt vajalik projekt, mis Harku vallal on rahanappuse tõttu või muul põhjusel jäänud ellu viimata, sest tulevad uued koolimajad, veemajandusprojekt lahendab suvilapiirkondade probleemid...
Sellele vaidleksin vastu - olukorda tuleb analüüsida ka perspektiivis. Me ei oska praegu öelda, millised võimalused avaneksid meile siis, kui omavalitsused ühineksid. Nii valla kodanikel kui valla juhtidel tekiks ehk teine perspektiiv, teine tunnetus.
________________________________________
Harku Valla Teataja palus ühinemisläbirääkimisi kommenteerida ka regionaalminister Siim Kiisleril.
Miks peaksid tugevad Tallinna lähiümbruse vallad kaaluma kellegagi liitumist, miks peaks jätkusuutlik omavalitsus ühinema kellegi teisega?
Siim Kiisler: "Kui vaadata pilti Eestis tervikuna, siis Harju maakond pole tõesti see, kus seis oleks kriitiline. Harju on ainukene kasvava rahvaarvuga maakond, seda suuresti kahjuks teiste maakondade arvelt. Viimsi on suurem juba Rakvere linnast, tänane Harku vald on suurem kui Haapsalu linn. Kiili on Hajumaal oma 5000 elanikuga küll väike, Põlvamaa kontekstis on ta aga lausa mammutvald. Nii et Harjumaal ma linnalähedaste omavalitsustega probleemi ei näe. Samas tahan rõhutada, et kui ühinemisläbirääkimisi on ikkagi alustatud, tuleks võtta neid ka tõsiselt.
Elu ei seisa ju paigal. Kui ühinemist rahvahääletusel ka ei pooldata, siis selguvad naabritega läbirääkimistel võimalikud koostöökohad. Olgu selleks siis haridusvõrgu korrastamine, bussiliikluse parendamine, ühine jäätmekäitlus või muu. Selle tõttu on ühised arutelud väga teretulnud, elu edasiviivad. Hea näide koostööst on Nõlvaku lasteaed, mille ühiselt ehitasid Saku ja Saue vald."
