Esmaspäeval, 8. novembril, oligi volikogu saal rahvast täis. Esimese punktina arutati maamaksumäära ja maamaksusoodustusi Harku vallas 2011. aastaks. Punkti arutelu möödus suhteliselt rahulikult. Kired lõid aga lõkkele teise punkti arutelu juures – Harku vallas elavate füüsiliste isikute maamaksust vabastamise ja maamaksu vabastuse taotlemise kord 2011. aastal.

Ettekandjaks oli vallavanem Kaupo Rätsepp. Rohkem kui pool tundi kestnud tulise arutelu juures olid omad argumendid nii koalitsioonil kui opositsioonil. Et koalitsiooni argumendid jäid häältega 14:4 peale, siis otsus ka vastu võeti – Harku valla kodanikud 2011. aastal maamaksu tasuma ei pea, kui on teinud vastavasisulise taotluse.

_____________________________________

Kõik allolevad intervjuud on tehtud enne istungit.

Helikar Õepa, vallavolikogu esimees:

Harku vallavolikogu võttis kaalutletud ja õigustatud riski ja loodetavasti teeb volikogu istungil senikuulmatu otsuse: kõik valla kodanikud, ehk need, kes rahvastikuregistris on 2010. aasta seisuga valla elanikud, saavad maamaksust priiks! Ettepaneku selleks tegi Harku vallavalitsus. On tõenäoline, et pretsedent on loodud nii riiklikul tasandil kui ka üle-euroopalikus kontekstis – pole vist teist omavalitsust terves Euroopa Liidus, kes oma rahva maamaksust vabastanud oleks.

Miks seda tehti, on lihtne lahti seletada. Seda ausalt. 2010. aastal laekub Harku valla kodanikelt, keda on 3970, elamumaamaksu umbes 6 miljonit krooni. 10,2 miljonit laekub mitte valla kodanikelt, keda on umbes 5800, kellest umbes 3500 on majaomanikud ja 2300 elamukrundi omanikud. Keskmine maamaks Harku vallas on 1 200 krooni, aga keskmine tulumaks 12 000 krooni.

Kui kõik elamuomanikud esitavad avaldused ja saaks õiguse maamaksust vabastamiseks, siis maamaksu kaotus elamute alusest elamumaast oleks palju väiksem, kui oleks tulu tulumaksust.

Samas ei ole kasu asjast nö. ühepoolne. Harku valla kodanik säästab maamaksu näol aastas tuhandeid kroone.

Maad maksustatakse viimase korralise riikliku hindamise alusel maa turuhinnast. Harkus on maamaksu suurus seni olnud suvilakruntidel umbes 1200 krooni aastas, eramutel 4000-5000 krooni aastas. Kõige kallim teadaolev eramu maamaks on olnud üle 9000 krooni. Samas ei ole kodaniku rahakoti seisukohalt vahet, kuhu tema tulumaks läheb – ära võetakse nagunii.

Aga see, et üksikisiku tulumaks laekub sinna, kus sa elad, kuhu sa end elanikeregistri alusel kirja pannud oled, tähendab seda, et sa oma ära antud raha eest saad ka reaalselt midagi: uued lasteaiad ja hooldekodud, korras teed, toimiv kanalisatsioon ja veevärk, valgustatud tänavad jne.

Harku loodab siiralt, et sama teed lähevad Eestis ka teised omavalitsused. Sest me peame hoolima!

Sulev Roos, volikogu aseesimees, Keskerakond:

Hääletan eelnõu ja maamaksu kaotamise poolt. Ettepanek on üllas ning võib tuua valda ka elanikke juurde. Samuti on tarvis inimeste maksukoormust vähendada. Sest viimane on ju aina tõusnud. Riisusin just äsja lehti ja mõtlesin: millal tuleb maksuvaba reede? Seda ju naljaga pooleks lubati, kuid siiani ei ole.

Samas on maamaksu kaotamine kahe teraga mõõk ja ohtlik. Mis juhtub siis, kui rahvast tuleb juurde küllalt vähe? Näiteks vaid 300-400 elanikku. Ja planeeritud tulu jääb saamata. Maksukoormust ju enam tõsta ei saa. Ning maamaksu taaskehtestamine ei lähe kohe kuidagi läbi. Ma ei taha olla see vallajuht, kes maamaksu tagasi toob. Ja õnneks ei ole ka.

Harku on kogu aeg olnud selline kummaline omavalitsus, kus on palju suvemaju. Kui ma alustasin vallavanemana, siis oli alalisi elanikke ligi 5000. Aga samas oli meil umbes 5000 aiamaja ning suvilat. Ja elanikke oli suvel 20 000. Neile oli tarvis transporti, toitu ja muid teenuseid.

Praegu on hakatud suvilaid hoolega eramuteks ümber ehitama. Ning kes nendes aasta läbi elab, peaks olema ka valla registris. Ta elab ju meie vallas, kasutab meie infrastruktuure ja kõike muud vajalikku. Aga tulumaks laekub näiteks Tallinnasse ning Harku seda ei saa.

Toomas Vilosius, volikogu liige, Reformierakond

Eks see on ammu tuntud tõde, et kellele ikka meeldib makse maksta. Aga samas on tarvis pidada meeles, et maksudega ei saa väga mängida. See oht kummitab pidevalt ju kõiki. Tähtis on, kui palju inimesi ennast valda sisse kirjutab ning enda tulumaksu Harku valda tasuma hakkab.

Praegu elab siin palju inimesi, kes on Tallinna elanike registris ning neile võib maamaksu kaotamine olla motivaator. Kas aga piisav, seda me ei tea. Võib-olla on pealinnas elamise motivaator näiteks Prantsuse Lütseum ja võimalus panna lapsed sinna õppima.

Tahaks kohe kuulata põhjendusi ja summade suurusi, mis jäävad maksu kaotamisega saamata. Räägitud on kuuest miljonist kroonist. Ise arvan, et summa jääb nelja ja viie miljoni krooni vahele.

Võib-olla on veel võimalusi säilitada ikkagi maamaks ning tuua ka valda elanikke juurde. Aeg näitab. Volikogu arutelu tuleb kindlasti huvitav.

Vello Viiburg, abivallavanem

Kuidas asjalood tegelikult minema hakkavad, on ju võimatu prognoosida. Kõik prognoosid on ju ennustused, aga ennustused võivad alati ka täppi minna. Kui palju vald sellise otsuse vastuvõtmisel rahaliselt võitis, palju kaotas, täpselt ei saa me seda täna öelda. Selge on see, et nii tugevat valda nagu Harku selline otsus majanduslikult rööpast välja ei vii. Kas me nüüd aga tunduvalt rikkamaks saame – eks seda näita tulevik.