Sündisin 1. detsembril 1955 Tallinnas, lapsepõlv ja kooliaeg möödusid Kalamajas ning Kassisabas. 1974 lõpetasin 22. Keskkooli (Jakob Westholmi gümnaasium). Vanemad olid mul suured muusika- ja kunstihuvilised, mindki pandi laste muusikakooli. Mängisin kooli mandoliini- ja puhkpilliorkestris, laulsin kammerkooris. Suur osa vabast ajast kulus spordile, eriti korvpallile. 1979 lõpetasin Tallinna Pedagoogilise Instituudi matemaatika- füüsika erialal.

Abikaasa Mare töötab Riiklikus Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuses, tütar Kristel lõpetas TTÜ ja töötab Swedbankis.

1986. aastast, kui asusin tööle Tabasalu uue keskkooli (praegu Tabasalu Ühisgümnaasium) direktorina, sai minust ka Tabasalu elanik.

1989. aasta valimised tõid mu poliitikasse - minust sai Harku küla Rahvasaadikute nõukogu saadik, 1991 taasloodi Harku vald ja külanõukogu saadikutest sai vallavolikogu I koosseis. 1993. aastal valiti mind Harku vallavolikogu esimeheks. Kuna töötasin samal ajal ka koolidirektorina, püüdsin kooli- ja vallajuhi rolli hoida tasakaalus.

1996. aastal sai minust abivallavanem hariduse- ja kultuuri valdkonnas. Seda valdkonda juhtisin 11 aastat nii abivallavanema kui vallavanemana.

1997 liitusin Reformierakonnaga. Olen MTÜ Tabasalu Looduspark ja Tabasalu Lionsclub asutajaliige. Praegu olen volikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees ja revisjonikomisjoni liige.

Valla toimimise ja arengu seisukohalt on olulised arengukava ning üldplaneering, mõlemat on vallavolikogu uuendanud, kuid uut üldplaneeringut ei ole kehtestatud. Viimastel aastatel on aina rohkem rahastatud eramu- ja suvilapiirkondade veemajandusprojekte ja teedeehitust, lähiaastail tuleb elanike veega varustamine lahendada vallas tervikuna, uuringud näitavad, et põhjavett napib. Koostöös keskvalitsusega peame kiiresti ehitama Tabasalu- Juuliku maantee, mis on vajalik eriti Harku-Rannamõisa piirkonna ettevõtetele. Vallal on vaja kiiresti koolivõrgu ja hariduspoliitika kava. Reformierakonna valimislubadus oli toetuse suurendamine peredele, kellel lasteaia kohta ei ole. Sama on tehtud ka meie naabervaldades. Peame valima: kas valame raha betooni või anname lastega peredele. Õnnestunuks pean volikogu töös Keila-Joa kooli munitsipaliseerimise algatamise otsust ja korteriühistute majade soojustamise abistamiseks tehtud volikogu otsust. Toetame kombijaama (küte+elekter) ehitamist Tabasallu, aga ka Rannamõisa kultuuriküla rajamist.

EDDI TOMBAND

Harku vallas Türisalus olen oma 51 eluaastast elanud ja töötanud 20 aastat. Õpetaja, kasvataja, ringijuhendaja, treenerina, kuigi esmane kõrgharidus on metsamajanduse inseneri oma. Töö on pakkunud palju rõõmu ja on olnud arendav, eriti kaheaastane Harku abivallavanema kogemus. Kuigi harkulane, töötan eelmisest aastast alates hoopis Ida-Virumaa kõige läänepoolsemas servas Sonda Põhikooli direktorina. Lisaks direktoritööle õpetan lastele bioloogiat ja geograafiat ning seisan hea nende kehalise kasvatuse eest. Vabal ajal tegelen ka rahvamuusikaga, mängin kitarri, plokkflööti ja laulan ansamblis. Oma lastest on kolm ülikoolides, pesamuna läheb gümnaasiumisse.

Pean tähtsaks ühistegevust ja rõõm on näha, et hästi toimivad algatatud Tabasalu Võrkpalliklubi (2008), korteriühistu (1998), Türisalu Külaselts (2008) ja Türisalu Spordiklubi (2000). Olen ka kahe viimase ühenduse esimees. Spordiklubiga korraldame igal aastal kaheksa avalikku võistlust ja iganädalasi treeninguid lastele ja täiskasvanutele. Türisalu Kuulijänn toimub 25. septembril juba 31. korda! Poliitikasse sattusin juhuslikult. Nimelt tahtsin Mart Laari raskel ajal (peale rumalat tempu Edgari pildiga) toetada ja astusin erakonda. Sattusin juhtima kohalikku IRL-i osakonda. Kõik asjad poliitikas loomulikult ei meeldi, kuid parem on protsessi osalemisega mõjutada kui nurga taga kiruda.

Volikogu otsustest pean väärtuslikemaks neid, mis erinevad tavapärastest vallavalitsuse poolt esitatud jooksvatest asjadest. Tähtsamad kindlasti pika sihikuga raamdokumendid ehk valla üldplaneering ja arengukava. Võimalikult ruttu oleks vaja volikogule esitada ka haridusvõrgu arengukava, mille peatsele valmimisele valla arengukavas on viidatud. Hea, et volikogus on Reformierakonna kohaliku osakonna näol aktiivne opositsioon. Loodan, et selline olukord jääb veel pikaks ajaks.

Vaadates kriitilise pilguga ennast kui volikogu liiget, peaksin (nagu kogu volikogu) näitama rohkem arengule suunatud initsiatiivi. Olen küll vaidlustanud loodusele ja loodust armastavatele inimestele mõeldes mõne detailplaneeringu ja hoidnud pildil küla vajadusi, kuid enamasti mõtleme kaasa vallavalitsuse esitatud eelnõudele. Sestap kutsun ka kõiki vallaelanikke üles osalema kohalikus poliitikas ja ühistegevuses - nii saame muuta oma elu huvitavamaks ja parandada elukeskkonda.