Kui pidada silmas nimetatud põhimõtet, et jäätmete tekkimine tuleks viia minimaalseks ja võimalikult palju taaskasutada, siis kas saab anda mingi hinnangu ka Harku valla elanikele? Kui keskkonnasõbralikud meie inimesed on?

Riiklikud uuringud näitavad, et viimaste aastate jooksul on tänu heaolu kasvule ja sellest tuleneva elanikkonna tarbimisharjumuste muutusele tekkivad jäätmekogused aina suurenenud ja seda eriti pealinna ümbruses. Näiteks on olmejäätmete tekke osas Harjumaa ja Tallinna osatähtsus kogu riigi omast kuni 50%. Seoses valglinnastumisega on Tallinna ümbruses tekkinud hulgaliselt uusi asumeid ning on täheldatud, et uutes elupiirkondades tekib olmejäätmeid ühe inimese kohta rohkem võrreldes Tallinna elanikega. Seda on selgitatud sellega, et linnalähedastes asumites on jõukam elanikkond ning lisaks on suur aiajäätmete kogus, mis tavaliselt läheb olmejäätmete konteinerisse.

Jäätmekava koostamisel analüüsisin Harku vallast kogutud jäätmekoguste hulka ja see näitas, et hoolimata elanike arvu kasvust on Harku vallast kogutud olmejäätmete kogus aasta-aastalt vähenenud, olles näiteks 2006. aastal 354 kg ühe elaniku kohta ja 2010. aastal 164 kg ühe elaniku kohta. Siia hulka lähevad nii eramajapidamistest kui ka ettevõtetest kogutud olmejäätmed. Samuti kasutatakse meie jäätmejaama aasta-aastalt rohkem ja seal vastuvõetud taaskasutatavate ja ohtlike jäätmete kogused suurenevad järjepidevalt.

See on väga positiivne trend, mis loodetavasti tuleb sellest, et inimesed teadvustavad endale aina rohkem jäätmete sorteerimise ja taaskasutuse olulisust.

Millised on meie valla peamised probleemid jäätmekäitluse osas?

Kuigi meie elanikud on juba üsna altid taaskasutama ning üldiselt teatakse ka seda, et ohtlikud jäätmed tuleb eraldi koguda, vajab keskkonnateadlikkuse tase hädasti tõstmist. Elanikel puudub tihti arusaam sellest, miks on vaja jäätmeid sorteerida ja miks neid ei tohi põletada või matta. Puudu jääb ka praktilistest oskustest prügi sorteerimisel. Samuti on meil üsna palju ebaseaduslikku prügiladustamist metsa. Osaliselt on selles tõenäoliselt süüdi ka naaberomavalitsuste elanikud, kes meie metsadesse ehitusjäätmeid ja autokumme toovad, kindlasti on seal hulgas aga ka meie oma valla territooriumil elavaid või suvitavaid inimesi. Kõige probleemsemad kohad on näiteks suvilapiirkondade teede ääred. On inimesi, kes kasutavad olmejäätmetest vabanemise meetodina põletamist, aru saamata, et selline teguviis kujutab tõsist terviseja keskkonnaohtu. Lisaks elanikkonna teadlikkuse probleemile tuleb tunnistada, et meie vallas on keskkonnaalane, sh. jäätmehooldusalane järelevalve korraldatud puudulikult. Peamiseks põhjuseks on olemasolevate töötajate koormatus muude ülesannetega. Teeme tööd olukorra parandamise nimel.

Ehk et nagu ma aru saan, siis järgneva viie aasta jooksul on meie olulisteks eesmärkideks elanikkonna teadlikkuse tõstmine ja järelevalve tõhustamine. Milliseid eesmärke veel uues jäätmekavas endile seame?

Elanike harjumuste muutmiseks jäätmete käitlemisel on tõepoolest väga oluline pidev jäätmekäitlusalase info jagamine erinevatele gruppidele. Seda püüame nüüd hakata ka rohkem tegema, nii vallalehe ja valla kodulehe kui ka muude kanalite vahendusel. Jäätmekäitluse kontrolli tõhustamiseks on oluline teha koostööd naaberomavalitsustega, samuti meie kodanikeühenduste ja riiklike keskkonnaüksustega. Lisaks tahame lähiaastatel luua elanikele paremad võimalused sorteeritud jäätmete kogumiseks ja üleandmiseks. Täpsema ülevaate meie jäätmekäitluse probleemidest, eesmärkidest ja järgneva viie aasta tegevuskavast leiabki uuest jäätmekavast.


Jäätmekava avalik väljapanek

• 17. jaanuarist kuni 31. jaanuarini toimub Harku valla jäätmekava 2012-2016 eelnõu avalik väljapanek.
• Selle aja jooksul on kõigil võimalik eelnõuga tutvuda ning teha muudatus- ja täiendusettepanekuid.
• Jäätmekava avalik istung toimub 2. veebruaril kell 17.00 vallavalitsuse saalis.
• Jäätmekava eelnõuga saab tutvuda valla kodulehel www.harku.ee või paberkandjal vallamajas sekretäri juures.