Head koostööd vallas piirab ühise vestlusruumi puudumine

Veebruari lõpus kutsusime Keskkonnaõiguse Keskuse ja vallavalitsusega Rahinge Külakat­lasse kokku valla inimesi, et vestelda nendega ruumilisest planeerimisest.

Kuigi kodanikuü­hendused kiruvad sageli ametnikke viimasel minutil kaasamise pärast, siis polnud me ka ise seekord paremad - teavitus jäi viimasele minutile. Et magasime maha Tähtvere olulise infoallika - Valla Elu - tähtaja, kartsime, et Kü­lakatlasse ei tulegi kedagi. Õhtuse telekavaga kõrvutades tundus teemagi igavavõitu. Sellest hoolimata tuli kohale aruteluks täpselt paras, paarikümnest inimesest koosnev seltskond. Nende seas külade ja korteriühistute, seltside ja volikogu esindajad, koguni kaks väikelast.

Suurema osa ajast kõnelesid vallaelanikud ise. Meie rolliks oli lihtsalt toetada arutelu, selgita­da, mis on teile oluline. Püüdsime hoida vest­luse osaluse teemas, kuid põnevaid kõrvalepõi­keid ei keelanud.

Keskseks mureks olid juhtumid, mille osas tehtud otsus paistis vallaelanikele läbipaistma­tu. Olgu see siis biogaasijaam või väiksematest näidetest Haagele kerkinud liumägi, mille kok­kukuhjamine kohalikele ühistutele üllatusena tuli. Rohkem toodi näiteid hoopis väljaspoolt planeerimist. Teiselt poolt nähtus, et ka val­laelanike osalus on planeerimisaruteludel pi­gem hõre. Nende formaat - kitsas, ametlik ja „kaugel eemal" vallavalitsuses - on juba loo­mult peletav.

Laiemalt tunnistati, et valla kommunikatsioon on liialt ühesuunaline - vallavalitsuse veebikülg on küll hästi süstematiseeritud, kuid ei võimal­da inimeste omavahelist suhtlemist. Ametniku vahendusel saab vaid ürituste infot üles riputa­da. Vallaelanikud ei tunne, et ka volikogu liik­med otsustamisel nõu küsiksid. Kohalik leht on paberil ja kord-kuus-tsükkel ei võimalda dialoogi isegi parima tahtmise juures. Ja kas dialoog olekski parim lahendus? Eeldaks see ju küsimise-vastamise stiili. Üks vallakogukond aga jõuab enesestmõistetavalt rohkem küsida kui käputäis ametnikke vastata. Aga kas vald on ainult vallavalitsus?

Kõik teed viivad keskpõrandale

Vajadus, milleni kõik mõtted kokku jooksid, oli ühine suhtluskeskkond, kus vallaelanikud saaksid isekeskis lahendusi otsida. Näiteks arutada läbi, millist liumäge ehitada ja mida sinna veel juurde kujundada, et tulemus toe­kas saaks. Ja alles siis väljakujundatud ideega vallavalitsuse juurde tuge küsima minna. Selles suhtlusruumis võiks ka vallavalitsus oma ideid enne kinnitamist testida. Suur probleem on ju ka küladesisese suhtlemisega. Kord puudub kooskäimiskoht, kord on kõigil ühtemoodi kii­re. Aga koht, kus suurem osa ikka vahel samal ajal viibib, on internet.

Arutelus ei löödud lukku, milline võiks olla see keskkond, milles valla suhtlus aset võiks leida. Foorum vajab haldajat, mõnikord ka identifit­seeritud sisselogimist ja niisama ei taipagi kee­gi sinna väga minna. Facebookis on küll kõik oma nimega, kuid sinna ei näe vähese inter­netikasutuse harjumusega inimesed. Tähtvere vallal veel Facebooki fännklubi puudub, aga ehk pole selle loomine suur kunsttükk. Võima­lik on luua ka valla veebi täiesti eraldi suhtlus­keskkond, peaasi, et see toetaks vaba arutelu ja aitaks vallaelanikel üksteiseni jõuda. Külade kaupa koondamine säästaks ehk ka külavane­mat. Elik - vaja ei ole keskkonda „ametnik vas­tab", vaid „vallaelanikud arutlevad ja panevad ise vajadusel seljad kokku".

Lisaks kiiret kontakti pakkuvale netikeskkon­nale oleks vaja ka rohkem vahetut, sünergiat loovat suhtlusvõimalust, milleni viivaid lahen­dusi võiks vald toetada. Näiteks pole Haagel senini kooskäimise kohta isegi ühistu koosole­kuteks. Rahingel on küll tore Külakatel, mida ka teised külad kasutavad, kuid naabermajade inimestega suuremaks kokkuistumiseks oleks Haage elanikel vaja lähemat asupaika. Läbi käis, et üldkasutatav ruum võiks asuda endises Sideehituse hoones Haagel või Eesti Tõuloo­makasvatajate Ühistu äsjaremonditud kontori­hoones Märjal. Osalejad soovisid ka planeerin­gute arutelusid rohkem küladesse tuua, või siis Rahingele, kuhu tee juba selge.

Lahendused vajavad edasimõtlemist

Arutelus hakkas kujunema info liikumise ja arutelude läbiviimise süsteemne kava. Igal kü­lal võiks olla oma väike esindajate ringkond (külavanemat kui sellist pole tingimata vaja), kellega omavalitsus võiks vastavalt kontakti võtta. Ka ühistud peaksid saama ise oma rah­va seas infot levitada ning olulisemaid punkte ühistu üritustel läbi arutada. Küladevahelise suhtluse taastamisele kunagi soikunud külade ümarlaua näol võiks samuti mõelda, ühtlasi ot­sida lahendusi eestvedajate läbipõlemisohule. Kõige rohkem pakkus aga kõneainet volikogu liikmete kontakt kohalike elanikega. See, kui­das panna volikogu liikmeid külaelanikega kü­simusi läbi arutama, nii et otsused põhineksid alt-üles liikunud vajadustel ja arvamustel, on teema, millele tuleks lahendusi otsida voliko­gu liikmete endi poolt. Aga ehk aitaks siingi eeskätt vallaelanike omavahelise killustumise vähendamine?

Meie arutelu Külakatlas tõestas, et mitmest tee­mast koos rääkides jõuab headele tulemustele. Nii säästab ka aega, mis muidu kulunuks mõne kitsa küsimuse üksipulgi läbiarutamisele. Sa­mas puudutab planeerimine paratamatult ka üksikuid-kitsaid juhtumeid. Vallaelanikud leidsid, et plaanidest tuleks teada anda juba enne menetluse algust ning võtta aega, et arut­leda objekti ja selle asupaiga üle vabalt ning si­suliselt. Kindlasti on selleks, et inimesi kokku saada, vaja leida rohkem päästikuid. Selleks tuleks pakkuda infot puust ja punaselt - kaardi peal ja lihtsas keeles.

Üritusel jäi kokkuvõtmiseks aega napiks, kuid selle kirjalikud kokkuvõtted tulevad peagi val­la kodulehele. Õhkuvisatud ideed vajavad aga edasiviimist. Vallavalitsus kavandab selleks eraldi siseseminari, et otsida nendele mõtetele lahendusi.