Tarku juhiseid ja häid soove andsid noortele edasi kauaaegne kodu-uurimiskonverentside korraldaja Ene Luka Tallinnast, õppejõud Mare Torm Tallinna Ülikoolist, Pärsti vallavanem, kooli kodu-uurimistegevuse toetaja Erich Palm, Viljandimaa Omavalitsuste Liidu juht Ene Saar, meie kooli ajalooliste sündmuste sage külaline Jaak Pihlak.
Oma avakõnes andis kooli direktor Eero Metsvahi meie senisele kodu-uurimuslikule tegevusele kõrge hinnangu, pidades õpilaste uurimuslikku tegevust oluliseks ka sellest aspektist, et õpilaste poolt uuritu rikastab elu-oluliste näidetega akadeemilist ajalugu. Külalistena esitasid konverentsil omi uurimuslikke ettekandeid õpilased Kesklinna, Jakobsoni, Paalalinna ja Tääksi põhikoolist ning Nuia Gümnaasiumist. Külalisesinejate temaatikas domineerisid isiku-ja perelood läbi aegade.
Heimtali koolis on järjepidevalt 25 aastat koostatud kodu-uurimistöid. Kõik selle aja jooksul koostatud õpilaste uurimistööd olid eksponeeritud näitusel verandal. Oli võimalik veenduda tööde vormistuse muutumises ajas, käsikirjast arvutitrükini.
Tööde arvukus ja temaatika mitmekesisus võimaldab kokku panna pildi eestlase elu argi-ja pidupäevast tsaariajast kaasajani.
Õpilase oskuste ja maailmavaate kujuneminegi tuleb ilmsiks võrreldes töid 3-9.klassini. Täna oleme jõudnud aega, kus algajad uurijad astuvad oma tööga juba vanemate, mõne sugulase või tuttava jälgedesse.
Meie kooli õpilaste kogutud rikkalik vaimne ja esemeline kultuuripärand on tallel kooli muuseumitoas.
Muuseumitunnist saadud elamus, oma eelkäijate koostatud põnevad elukroonikad nakatasid algklasside lapsi uurimispisikuga. Nii alustaski hulk III klassi õpilasi õpetaja Erika Kuusiku õhutusel oma elukroonika koostamist.
7 õpilast jõudsid tööd nõuetekohaselt vormistada ja esitleda ka suurel konverentsil. Ühtse pealkirja all „ Meie pere lood" esitasid omi lugusid: Reimo Hunt, Elina Tiidu, Sandra Tjuška, Anette Leiman, Hanna Kristin Kuusik, Hedly Küper ja Maila Kõll.
Tutvustati oma pere koosseisu, seda ka luulevormis. Jutustati pere töödest, ühistest ettevõtmistest. Nukraid nootegi oli kirjutistes, kui isa töökoht on kaugel kodust või kõik armsad piimaandjad on talust ära läinud. Mulgimaa looduse võlud olid need, mida kutsuti ka võõraid imetlema.
Väärtuslikuks pean seda, et vanemad ja vanavanemad on aidanud uurijatel pere sugupuud koostada. Kui meil on veel võimalik vanavanaemade-isadega juttu vesta, on suurim väärtus nende mälestusi kuulata ja kirja panna. Sellele on juba Karina Pedanik III klassist mõelnud.
Ka Andrea Tomsoni 8-lapselises peres võib juhtuda lugusid, mis pole just igapäevased. Nii võisime arvata, kui kõik pere lapsed oli pildile joonistatud.
Ühiskonnas on toimunud suured muutused meie endi silma all ja muutused perekonnas just peresuhete tasandil. Pean oluliseks hoida põlvkondadevahelist sidet, et teadvustada elu püsiväärtusi, mida meie vanemad püüavad meile edasi anda. Vanavanemad on sageli meile parimad hingelise tasakaalu ja turvatunde loojad.
Konverentsil esitas 9.klassi õpilane Janar Kiik uurimistöö Jaan Merilaist-esimesest Eesti vabariigiaegsest Heimtali koolijuhatajast. Ta kõneles koolijuhist kui tõelisest „ maasoolast", aatemehest, kelle elutöö lõppes 1950.aastal Siberis Norilski kaevanduses. Ettekanne oli illustreeritud arvukate slaididega.
Et sõna mõju oleks tõhusam, olen selleks ikka kasutanud sobivat muusikat ja rollimängu. Seekord koostasin Heraklese ainetel pärandlavastuse, kus Heraklese sõnum on selles, et iga inimene ehitab ise oma sisemaailma ja juhib ennast ise. Innukalt mängisid Mait Allas Heraklesena, Madli Kõiv ja Gertrud Sindi jumalannadena ning Erko Sild jutustajana.
Huvijuht Elina Tirgo lõi arvuti abil videotausta teelahkmest paradiisi ja põrgu vahel, kus Herakles valiku pidi tegema.
Sõna ja pildi toimet võimendasid algklasside „ Pillipiigad" õpetaja Eda Antoni juhendamisel. Peale III klassi kodu-uurijate musitseerisid veel Laureen Luik, Kayla Louisa Kütta, Mirtel Puna ja Kelli Maksimova. Mäng oli elamuslik nii esinejaile kui ka külalistele.
Vaimse pärandi kõrval oli õpetaja Tarvo Prinzmanni juhendamisel 9.klassi õpilastel Karl Oolepil, Martin Karelinil ja Georg Lohul valminud ajaloolise väikese ree eeskujul samaväärne pärandese.
Tublid olid maakonna konverentsil ka külaliste vastuvõtjad Kärt Tomp ja Meelis Heinpõld.
Kõiki esinejaid ja nende juhendajaid tänas Viljandimaa Omavalitsuste Liidu nõunik Krista Kalda tänukirja või tänukaarti ja meenega.
Eriti rõõmsad olid lapsed koolipoolsete kommikottide ja külalised traditsioonilise hea mulgipudru üle.
Püüdkem ikka edasi anda väärt teadmisi, oskusi, tavasid ja kombeid, mida on eelnevad põlvkonnad meile pärandanud- need on vajalikud meile ka täna.
