Pean usalduse kaotust tõsiseks süüks, ent vaatamata minu korduva­le pärimisele, ei esitanud algatajate eestkõneleja mulle ega ka vallarah­vale umbusaldamise konkreetseid põhjusi. Seepärast pean vajalikuks ise kirjutada oma tõekspidamistest volikogu esimehe pikaajalises töös ning volikogu olulisematest otsus­tustest valla arengu heaks, samuti erinevate volinike suhtumisest nen­desse otsustesse.

Olen selle võrdlemisi pikaks kuju­nenud ametiaja jooksul teinud oma tööd eesmärgiga suunata vallas toi­muvaid protsesse selliselt, et oleks tagatud Luunja valla toimimine jät­kusuutliku omavalitsusena ning või­malikult suur osa vallakodanikest võiks tunda, et vald arvestab nen­de soovide ja vajadustega ning täi­dab oma võimaluste ulatuses kõiki kohalikule omavalitsusele pandud seaduslikke kohustusi. Tean ka, et eranditult kõikide inimeste soove ja nõudmisi ei ole võimalik täita. Ühegi otsuse ega ettepaneku tegemisel pole ma lähtunud isiklikust huvist. Olen jäänud truuks ühele valimisliidule, mille sünni juures olen olnud ning millesse muide on erinevatel aega­del kuulunud kokku üheksa praegu­se volikogu liiget. Ma pole lasknud ennast ära rääkida ühelgi erakonnal, kuigi surve on aeg-ajalt olnud suur. Üks minu põhimõtetest on see, et vallas kohalikku asja ajades tuleb lähtuda kohalikest, mitte erakondli­kest huvidest.

Ametis oldud aja jooksul on mul tulnud läbida raskeid ja kergemaid aegu, lahendada keerulisi ja lihtsa­maid probleeme. Kaks kõige raske­mat perioodi olid aastatel 2001 ja 2008. Esimene neist oli tingitud ca 400 000 krooni valla raha kadumi­sest ja lõppes ühele vallaametnikule traagiliselt. Teisel korral tuli mul käsi tõsta umbusaldushääletuses meie valimisliitu kuulunud vallavanema vastu - peamisteks põhjusteks tema tahtmatus või suutmatus lahendada probleeme seoses uute lasteaiakohta­de vajadusega ja mitmete volikogu ettepanekute pidev eiramine.

2007. aasta südasuvel Luunja las­teaias, tollases vallamaja sotsiaaltöö­tajate ruumis toimunud ümarlaual ütlesin kindlalt välja mõtte, et laste­aiakohtade probleemi tuleb hakata lahendama kohe: et osa vallavalitsu­se ja volikogu kasutuses olevaid ruu­me tuleb kiireimas korras vabastada lasteaia neljanda rühma avamiseks ning hakata mõtlema vallamaja uue asukoha peale. Juulikuu volikogu istungil eraldati valla eelarvest raha remont-töödeks ja muudeks rühma avamisega seotud kuludeks. Sama aasta 15. oktoobril avati uus rühm pidulikult. Edasist kiiret arengut näitab fakt, et praegu on Luunja las­teaias seitse rühma. Ehitusbuumist tingituna tekkis samal ajal linna ää­res vastuoluline olukord. Lohkva ja Veibri külla kerkis massiliselt uusi elamuid ja need täitusid inimestega, kuid vallaelanike arv kasvas visalt, Lohkvas mõnda aega isegi kahanes. Oli ilmselge, et piirkonda on kiiresti tarvis lasteaeda. Algatasime vallale kuuluvale Väikelohkva kinnistule detailplaneeringu, eesmärgiga ühele osale ehitada lasteaed ning teine osa ärimaa sihtotstarbega võõrandada. Juba sama aasta maikuu istungil tegi volikogu esimese ostsuse Väikeloh­kva kinnistu nelja hektari võõran­damise kohta firmale Vicus Limited hinnaga 1000 krooni ühe ruutmeet­ri eest. Mäletan täpselt, kuidas üks seekordsetest umbusaldajatest otsu­se eelnõud kritiseeris, et vald müüb võileivahinnaga välismaalastele maad, arvestamata seda, et linnaäär­ne maa saab aja jooksul ainult kalli­maks minna. Aeg aga näitas, et na­tuke hiljem oleks me pidanud sama maa sentigi saamata Idaringtee ehi­tuseks loovutama. Idaringtee projek­ti tõttu tuli ka vallal esialgset otsust mitu korda muuta, kuid peamiselt tänu praeguse vallavanema poolt peetud pingelistele läbirääkimiste­le on olukord lahenenud selliselt, et valminud on Prisma ostukeskus, ruumi on Idaringtee jaoks ja vald on saanud osa maad müüa algselt kokkulepitud hinnaga, teenides sel­lega ca 345 000 eurot. Varsti pärast detailplaneeringu algatamist selgus, et Väikelohkva kinnistule lasteaeda ehitada ei õnnestu. Sama, 2007. aas­ta oktoobrikuu istungil tegin voliko­gule ettepaneku otsustada lasteaiaks ümber ehitada Lohkva endine kon­torihoone. Järgmisel istungil võeti otsus ¾ kohalolijate häältega vastu. Ometi ei olnud probleem sellega la­hendatud, sest need, kellele otsus ei meeldinud õhutasid erinevaid instantse vastu töötama. Esialgselt jäeti Lohkva lasteaed minule tead­mata põhjustel välja ka KOIT kava poolt rahastatavate objektide hul­gast. Tekkinud probleemid, kaasa arvatud rahastamisega seonduvad, lahendas juba nüüdne vallavanem, nii et praegu on maja täis ning lap­sed ja töötajad tehtuga rahul. Lähitu­levikus tuleb vallal hakata mõtlema maja juurdeehituse peale.

Tegelikult said kõik Lohkvaga seo­tud positiivsed muutused alguse 2007. aasta 8. märtsi volikogu istun­gist, kui volikogu kehtestas üheksa poolthäälega Soojuse kinnistu de­tailplaneeringu, millega AS Fortum Tartu sai õiguse rajada sinna soojuse ja elektri koostootmise jaam. Viktor Muuli esitas otsuse kohta kirjali­ku eriarvamuse. Kõik me mäleta­me tollast Lohkvat kui võrdlemisi räpaseks muutunud tööstusagulit, kus olid väga lagunenud teed, mille äärtes ja peal vedeles pidevalt tur­vast ja hakkepuitu. Vana katlama­ja territoorium oli räämas ja turba mahalaadimise koha ümber hõljus pidevalt tolmupilv. Kohalikud ini­mesed kartsid, et uue, võimsama jaama puhul halveneb nende olu­kord veelgi. Viktor Muuli poolt ju­hitud valimisliidu liikmed õhutasid ja võimendasid seda hirmu veelgi. Samal ajal käitusid ettevõtjad vaos­hoitult ning korraldasid mitu kohtu­mist elanikega, kus rääkisid kaasaeg­se jaama tehnoloogilisest protsessist ning keskkonnasäästlikkusest. Nad lasid trükkida ning levitasid ka vas­tavaid teabematerjale. Vallapoolsed kindlad tingimused jaama ehitami­sele olid, et keskkonna seisund peab olemasolevaga võrreldes paranema ja inimesi häirivaid tegureid ei tohi lisanduda. Lisaks võttis AS Fortum Tartu kohustuse uuendada kogu pik­kuses Soojuse tee koos kergliiklus­tee ja tänavavalgustusega. Osaliselt uuendati ka Valguse tee, mis kokku läks ettevõtjale maksma üle 1,9 mil­joni euro. See summa moodustab 2/3 valla käesoleva aasta eelarvest. Siit saab teha järelduse: kui volikogu ei oleks andnud nõusolekut uue kom­bijaama rajamiseks, oleks vana kat­lamaja edasi töötanud, vald ei oleks suutnud teed rekonstrueerida ning praegusele kohale lasteaia rajamine ei oleks tulnud kõne alla.

Ka volikogu praegusel koosseisul on tulnud tegelda mitmete oluliste asja­dega. Pärast suurt buumi sattus Eesti majandus järsku langusesse, ning ei ole sellest veel täielikult taastunud. Kuna uut tõusu ei oska keegi prog­noosida, peaks minu arvates üheks märksõnaks olema avalike teenuste optimeerimine. Samas ei tohiks kan­natada pakutavate teenuste kvali­teet. Vallas alustasime seda protsessi mõned aastad tagasi raamatukogude viimisega ühtse juhtimise alla. Möö­dunud aastal see teisel katsel õnnes­tus ning nii lugejad, töötajad kui ka vallavalitsus on uue olukorraga ra­hul.

Pikalt on arutletud valla äriühingu Luunja HMT OÜ tegevuse üle. Roh­kem kui aasta tagasi otsustasime, et jätame firma alles ja proovime juh­timise parandamisega seda tulemus­likumaks muuta, kuid positiivsed muutused selles osas jäid tulemata. Möödunud aasta viimasel kolman­dikul tulime teema juurde tagasi. Vallavalitsuse soovitusel esitas ma­janduskomisjon volikogule ettepane­ku äriühingu tegevus lõpetada. Selle lahenduse kasuks otsustas volikogu teisel katsel napi häälteenamusega.

Väga lihtsalt ja üksmeelselt ei läinud ka kultuuri-, noorsoo- ning sporditöö viimine ühe asutuse ja juhtimise alla. Artikli algul oli juba juttu valla vald­kondliku hariduse arengukava saatus­est. Arengukava tegemise algatas val­lavalitsus üle aasta tagasi ning selle üheks eesmärgiks oli jõuda selgusele Luunja kooli gümnaasiumiosa säilita­mises või sulgemises. Kuna taas kord peavad põhikooli lõpetajad hakkama langetama valikuid edasiõppimise suhtes, siis on nii vallavalitsuse, ha­riduskomisjoni enamuse kui ka kooli juhtkonna arvates viimane aeg selgu­sele jõuda, kuidas kool sügisel jätkab. Oma arvamuse Luunja kooli gümnaa­siumiosa jätkusuutlikkuse kohta olen ma mitmel korral välja öelnud ning ei hakka seda siin kordama. Kuid ma ei ole seda kunagi kellelegi pea­le surunud. Eelnõu esitajad soovisid, et seekord ütleksid asjast huvitatud inimesed, eelkõige põhikooli viimas­tes klassides käivad õpilased ja nen­de vanemad, avaliku arutelu käigus välja oma arvamuse, millest tulene­valt saaks volikogu otsuse teha. Kui rahvas otsustab, et gümnaasiumiosa järele on olemas reaalne vajadus, siis tuleb keskkooliga jätkata ning valla eelarvest vajalik raha leida. Kui sel­gub vastupidine, siis raha raisata ei ole mõtet. Möödunud sügisel Viktor Muuli poolt korraldatu, mida ta ise peab tänaseni kogukonna arvamuse väljaselgitamiseks, oli esiteks seadu­sevastane, sest Muuli ametiisikuna oleks rahvaküsitluse korraldamiseks pidanud loa saama vallavolikogult. Teiseks, pole kindel, kas gümnaa­siumiosa praeguse jätkamise kohta on kohane arvamust küsida lasteaia ja algklasside laste vanematelt.

Isiklikult arvan, umbusalduste al­gatamise olulisimaks ajendiks olidki haridusküsimused, lisaks veel eel­nevates näidetes toodud otsustused, peamiseks põhjuseks aga muidugi sügisel toimuvad valimised. Haridu­se koha pealt tahan öelda veel seda, et valimisliit, kes annab lubaduse Luunjas täistsüklikoolina jätkata, pe­aks ütlema inimestele sõnaselgelt ka seda, kuidas kavatsetakse õpilaste arvu keskkooli osas märgatavalt suu­rendada, kui gümnasistide arv kaldub pidevalt langema. Või kui seda ei suu­deta, siis öeldagu, mille arvelt võe­takse eelarves rahalised vahendid, et gümnaasium saaks alates järgmi­sest õppeaastast täita talle seadusega pandud kohustusi. Kas teha kärpeid sotsiaalvaldkonna arvelt, valla teede remondi ja hoolduse arvelt, teiste ha­ridusasutuste või millegi muu arvelt? Mille?

Ma ei jaga Urmas Pärnalaasi mõ­tet umbusaldamise põhjuste kohta, et üks kooselu etapp on läbi saanud, proovime nüüd teist. See sarnaneb laste käitumisega liivakastis. Et kui ühes kastis ei meeldi või tekib tüli, siis minnakse edasi mängima teise liivakasti. Sedasi mõtlevad volinikud ei võta minu arvates tõsiselt volikogu tööd. Ja kuidas saaksid sellist voliko­gu tõsiselt võtta valla elanikud?

Lõpetuseks tahan öelda, et ma ei ole tõepoolest olnud ainult volikogu istungite juhataja ja õigusaktide all­kirjastaja, vaid olen mõelnud ja te­gutsenud valla huvides pidevalt, ka istungitevahelisel ajal. Paljusid asju olen arutanud koos vallavanema ja vallaametnikega. Oleme vaielnud, la­hendusi leidnud ning edasi liikunud. Loomulikult on mul olnud peaaegu iga asja kohta oma arvamus, mis pole alati pruukinud olla kõige õigem, kuid keegi ei saa öelda, et ma oleksin seda jõuga peale surunud, nagu mu peamised oponendid on mõnikord väitnud.

Tänan neid paljusid volikogu liik­meid, kellega mul on erinevates koosseisudes olnud õnn koos tööta­da. Saan aru, et valla jaoks ei ole hea, kui volikogu tööd juhib inimene, kel­lel on napilt poolte volinike usaldus, ning astusin omal soovil sellest ame­tist tagasi.

Soovin Luunja vallale, oma kodu­vallale, jätkuvat edu.