Heino Saar: Luunjas kõlas avapauk 20. oktoobri valimisteks
Seejärel hääletati minimaalse häälteenamusega istungi päevakorrast välja hariduse valdkondliku arengukava teine lugemine ning selle avalikule arutelule suunamine. Asjaolust, et kõik umbusaldatavad on haridusega vähem või rohkem seotud, järeldan, et omavahel on seotud ka need kaks protsessi.
Pean usalduse kaotust tõsiseks süüks, ent vaatamata minu korduvale pärimisele, ei esitanud algatajate eestkõneleja mulle ega ka vallarahvale umbusaldamise konkreetseid põhjusi. Seepärast pean vajalikuks ise kirjutada oma tõekspidamistest volikogu esimehe pikaajalises töös ning volikogu olulisematest otsustustest valla arengu heaks, samuti erinevate volinike suhtumisest nendesse otsustesse.
Olen selle võrdlemisi pikaks kujunenud ametiaja jooksul teinud oma tööd eesmärgiga suunata vallas toimuvaid protsesse selliselt, et oleks tagatud Luunja valla toimimine jätkusuutliku omavalitsusena ning võimalikult suur osa vallakodanikest võiks tunda, et vald arvestab nende soovide ja vajadustega ning täidab oma võimaluste ulatuses kõiki kohalikule omavalitsusele pandud seaduslikke kohustusi. Tean ka, et eranditult kõikide inimeste soove ja nõudmisi ei ole võimalik täita. Ühegi otsuse ega ettepaneku tegemisel pole ma lähtunud isiklikust huvist. Olen jäänud truuks ühele valimisliidule, mille sünni juures olen olnud ning millesse muide on erinevatel aegadel kuulunud kokku üheksa praeguse volikogu liiget. Ma pole lasknud ennast ära rääkida ühelgi erakonnal, kuigi surve on aeg-ajalt olnud suur. Üks minu põhimõtetest on see, et vallas kohalikku asja ajades tuleb lähtuda kohalikest, mitte erakondlikest huvidest.
Ametis oldud aja jooksul on mul tulnud läbida raskeid ja kergemaid aegu, lahendada keerulisi ja lihtsamaid probleeme. Kaks kõige raskemat perioodi olid aastatel 2001 ja 2008. Esimene neist oli tingitud ca 400 000 krooni valla raha kadumisest ja lõppes ühele vallaametnikule traagiliselt. Teisel korral tuli mul käsi tõsta umbusaldushääletuses meie valimisliitu kuulunud vallavanema vastu - peamisteks põhjusteks tema tahtmatus või suutmatus lahendada probleeme seoses uute lasteaiakohtade vajadusega ja mitmete volikogu ettepanekute pidev eiramine.
2007. aasta südasuvel Luunja lasteaias, tollases vallamaja sotsiaaltöötajate ruumis toimunud ümarlaual ütlesin kindlalt välja mõtte, et lasteaiakohtade probleemi tuleb hakata lahendama kohe: et osa vallavalitsuse ja volikogu kasutuses olevaid ruume tuleb kiireimas korras vabastada lasteaia neljanda rühma avamiseks ning hakata mõtlema vallamaja uue asukoha peale. Juulikuu volikogu istungil eraldati valla eelarvest raha remont-töödeks ja muudeks rühma avamisega seotud kuludeks. Sama aasta 15. oktoobril avati uus rühm pidulikult. Edasist kiiret arengut näitab fakt, et praegu on Luunja lasteaias seitse rühma. Ehitusbuumist tingituna tekkis samal ajal linna ääres vastuoluline olukord. Lohkva ja Veibri külla kerkis massiliselt uusi elamuid ja need täitusid inimestega, kuid vallaelanike arv kasvas visalt, Lohkvas mõnda aega isegi kahanes. Oli ilmselge, et piirkonda on kiiresti tarvis lasteaeda. Algatasime vallale kuuluvale Väikelohkva kinnistule detailplaneeringu, eesmärgiga ühele osale ehitada lasteaed ning teine osa ärimaa sihtotstarbega võõrandada. Juba sama aasta maikuu istungil tegi volikogu esimese ostsuse Väikelohkva kinnistu nelja hektari võõrandamise kohta firmale Vicus Limited hinnaga 1000 krooni ühe ruutmeetri eest. Mäletan täpselt, kuidas üks seekordsetest umbusaldajatest otsuse eelnõud kritiseeris, et vald müüb võileivahinnaga välismaalastele maad, arvestamata seda, et linnaäärne maa saab aja jooksul ainult kallimaks minna. Aeg aga näitas, et natuke hiljem oleks me pidanud sama maa sentigi saamata Idaringtee ehituseks loovutama. Idaringtee projekti tõttu tuli ka vallal esialgset otsust mitu korda muuta, kuid peamiselt tänu praeguse vallavanema poolt peetud pingelistele läbirääkimistele on olukord lahenenud selliselt, et valminud on Prisma ostukeskus, ruumi on Idaringtee jaoks ja vald on saanud osa maad müüa algselt kokkulepitud hinnaga, teenides sellega ca 345 000 eurot. Varsti pärast detailplaneeringu algatamist selgus, et Väikelohkva kinnistule lasteaeda ehitada ei õnnestu. Sama, 2007. aasta oktoobrikuu istungil tegin volikogule ettepaneku otsustada lasteaiaks ümber ehitada Lohkva endine kontorihoone. Järgmisel istungil võeti otsus ¾ kohalolijate häältega vastu. Ometi ei olnud probleem sellega lahendatud, sest need, kellele otsus ei meeldinud õhutasid erinevaid instantse vastu töötama. Esialgselt jäeti Lohkva lasteaed minule teadmata põhjustel välja ka KOIT kava poolt rahastatavate objektide hulgast. Tekkinud probleemid, kaasa arvatud rahastamisega seonduvad, lahendas juba nüüdne vallavanem, nii et praegu on maja täis ning lapsed ja töötajad tehtuga rahul. Lähitulevikus tuleb vallal hakata mõtlema maja juurdeehituse peale.
Tegelikult said kõik Lohkvaga seotud positiivsed muutused alguse 2007. aasta 8. märtsi volikogu istungist, kui volikogu kehtestas üheksa poolthäälega Soojuse kinnistu detailplaneeringu, millega AS Fortum Tartu sai õiguse rajada sinna soojuse ja elektri koostootmise jaam. Viktor Muuli esitas otsuse kohta kirjaliku eriarvamuse. Kõik me mäletame tollast Lohkvat kui võrdlemisi räpaseks muutunud tööstusagulit, kus olid väga lagunenud teed, mille äärtes ja peal vedeles pidevalt turvast ja hakkepuitu. Vana katlamaja territoorium oli räämas ja turba mahalaadimise koha ümber hõljus pidevalt tolmupilv. Kohalikud inimesed kartsid, et uue, võimsama jaama puhul halveneb nende olukord veelgi. Viktor Muuli poolt juhitud valimisliidu liikmed õhutasid ja võimendasid seda hirmu veelgi. Samal ajal käitusid ettevõtjad vaoshoitult ning korraldasid mitu kohtumist elanikega, kus rääkisid kaasaegse jaama tehnoloogilisest protsessist ning keskkonnasäästlikkusest. Nad lasid trükkida ning levitasid ka vastavaid teabematerjale. Vallapoolsed kindlad tingimused jaama ehitamisele olid, et keskkonna seisund peab olemasolevaga võrreldes paranema ja inimesi häirivaid tegureid ei tohi lisanduda. Lisaks võttis AS Fortum Tartu kohustuse uuendada kogu pikkuses Soojuse tee koos kergliiklustee ja tänavavalgustusega. Osaliselt uuendati ka Valguse tee, mis kokku läks ettevõtjale maksma üle 1,9 miljoni euro. See summa moodustab 2/3 valla käesoleva aasta eelarvest. Siit saab teha järelduse: kui volikogu ei oleks andnud nõusolekut uue kombijaama rajamiseks, oleks vana katlamaja edasi töötanud, vald ei oleks suutnud teed rekonstrueerida ning praegusele kohale lasteaia rajamine ei oleks tulnud kõne alla.
Ka volikogu praegusel koosseisul on tulnud tegelda mitmete oluliste asjadega. Pärast suurt buumi sattus Eesti majandus järsku langusesse, ning ei ole sellest veel täielikult taastunud. Kuna uut tõusu ei oska keegi prognoosida, peaks minu arvates üheks märksõnaks olema avalike teenuste optimeerimine. Samas ei tohiks kannatada pakutavate teenuste kvaliteet. Vallas alustasime seda protsessi mõned aastad tagasi raamatukogude viimisega ühtse juhtimise alla. Möödunud aastal see teisel katsel õnnestus ning nii lugejad, töötajad kui ka vallavalitsus on uue olukorraga rahul.
Pikalt on arutletud valla äriühingu Luunja HMT OÜ tegevuse üle. Rohkem kui aasta tagasi otsustasime, et jätame firma alles ja proovime juhtimise parandamisega seda tulemuslikumaks muuta, kuid positiivsed muutused selles osas jäid tulemata. Möödunud aasta viimasel kolmandikul tulime teema juurde tagasi. Vallavalitsuse soovitusel esitas majanduskomisjon volikogule ettepaneku äriühingu tegevus lõpetada. Selle lahenduse kasuks otsustas volikogu teisel katsel napi häälteenamusega.
Väga lihtsalt ja üksmeelselt ei läinud ka kultuuri-, noorsoo- ning sporditöö viimine ühe asutuse ja juhtimise alla. Artikli algul oli juba juttu valla valdkondliku hariduse arengukava saatusest. Arengukava tegemise algatas vallavalitsus üle aasta tagasi ning selle üheks eesmärgiks oli jõuda selgusele Luunja kooli gümnaasiumiosa säilitamises või sulgemises. Kuna taas kord peavad põhikooli lõpetajad hakkama langetama valikuid edasiõppimise suhtes, siis on nii vallavalitsuse, hariduskomisjoni enamuse kui ka kooli juhtkonna arvates viimane aeg selgusele jõuda, kuidas kool sügisel jätkab. Oma arvamuse Luunja kooli gümnaasiumiosa jätkusuutlikkuse kohta olen ma mitmel korral välja öelnud ning ei hakka seda siin kordama. Kuid ma ei ole seda kunagi kellelegi peale surunud. Eelnõu esitajad soovisid, et seekord ütleksid asjast huvitatud inimesed, eelkõige põhikooli viimastes klassides käivad õpilased ja nende vanemad, avaliku arutelu käigus välja oma arvamuse, millest tulenevalt saaks volikogu otsuse teha. Kui rahvas otsustab, et gümnaasiumiosa järele on olemas reaalne vajadus, siis tuleb keskkooliga jätkata ning valla eelarvest vajalik raha leida. Kui selgub vastupidine, siis raha raisata ei ole mõtet. Möödunud sügisel Viktor Muuli poolt korraldatu, mida ta ise peab tänaseni kogukonna arvamuse väljaselgitamiseks, oli esiteks seadusevastane, sest Muuli ametiisikuna oleks rahvaküsitluse korraldamiseks pidanud loa saama vallavolikogult. Teiseks, pole kindel, kas gümnaasiumiosa praeguse jätkamise kohta on kohane arvamust küsida lasteaia ja algklasside laste vanematelt.
Isiklikult arvan, umbusalduste algatamise olulisimaks ajendiks olidki haridusküsimused, lisaks veel eelnevates näidetes toodud otsustused, peamiseks põhjuseks aga muidugi sügisel toimuvad valimised. Hariduse koha pealt tahan öelda veel seda, et valimisliit, kes annab lubaduse Luunjas täistsüklikoolina jätkata, peaks ütlema inimestele sõnaselgelt ka seda, kuidas kavatsetakse õpilaste arvu keskkooli osas märgatavalt suurendada, kui gümnasistide arv kaldub pidevalt langema. Või kui seda ei suudeta, siis öeldagu, mille arvelt võetakse eelarves rahalised vahendid, et gümnaasium saaks alates järgmisest õppeaastast täita talle seadusega pandud kohustusi. Kas teha kärpeid sotsiaalvaldkonna arvelt, valla teede remondi ja hoolduse arvelt, teiste haridusasutuste või millegi muu arvelt? Mille?
Ma ei jaga Urmas Pärnalaasi mõtet umbusaldamise põhjuste kohta, et üks kooselu etapp on läbi saanud, proovime nüüd teist. See sarnaneb laste käitumisega liivakastis. Et kui ühes kastis ei meeldi või tekib tüli, siis minnakse edasi mängima teise liivakasti. Sedasi mõtlevad volinikud ei võta minu arvates tõsiselt volikogu tööd. Ja kuidas saaksid sellist volikogu tõsiselt võtta valla elanikud?
Lõpetuseks tahan öelda, et ma ei ole tõepoolest olnud ainult volikogu istungite juhataja ja õigusaktide allkirjastaja, vaid olen mõelnud ja tegutsenud valla huvides pidevalt, ka istungitevahelisel ajal. Paljusid asju olen arutanud koos vallavanema ja vallaametnikega. Oleme vaielnud, lahendusi leidnud ning edasi liikunud. Loomulikult on mul olnud peaaegu iga asja kohta oma arvamus, mis pole alati pruukinud olla kõige õigem, kuid keegi ei saa öelda, et ma oleksin seda jõuga peale surunud, nagu mu peamised oponendid on mõnikord väitnud.
Tänan neid paljusid volikogu liikmeid, kellega mul on erinevates koosseisudes olnud õnn koos töötada. Saan aru, et valla jaoks ei ole hea, kui volikogu tööd juhib inimene, kellel on napilt poolte volinike usaldus, ning astusin omal soovil sellest ametist tagasi.
Soovin Luunja vallale, oma koduvallale, jätkuvat edu.