Helesinise katusega maja
Nagu uues kohas ikka, hakkasime meiegi otsima sobivat kooli, kus laps saaks hea hariduse, kus oleks võimalik võtta osa erinevatest huviringidest, kus koolimaja ja selle ümbrus oleks puhas, turvaline, ilus ja lapsesõbralik. Omamata kindlat eelistust, olime me avatud erinevatele võimalustele.
Ühel kesksuvisel päeval Põlvast koju sõites jäi tee peale viit Himmaste algkool (kahjuks pole ma seal seda silti enam märganud). Kuna hetkel kiiret polnud, mõtlesin sealt nalja pärast läbi sõita. Et vaatan lihtsalt maja üle, keset suve seal ilmselt kedagi pole. Keerasin siis viidatud suunas. Mäest alla sõites hakkas puude vahelt paistma helesinise katusega nukumaja - Himmaste algkool. Sõitsin maja juurde ja mõtlesin maja ümber väikesetiiru teha. Õue peal nägin ühte sõbraliku näoga prouat lillepeenarde vahel askeldamas. See oli koolitädi Leida. Astusin ligi ja uurisin: "Kas oleks võimalik koolimaja ka seest näha?" Tädi Leida vastas: "Aga loomulikult, otsin kohe võtmed!" Ta tegi koolimaja ukse lahti ja juhatas mu uksest sisse. Sellel hetkel oli minu süda müüdud! Pilt, mis mulle esikust avanes, viis mu otsejoones tagasi lapsepõlve - aega, kui alustasin oma kooliteed. Täpselt selline oli ka minu kool - väike, puhas, hubane ja otsastotsani soojust täis. Samasugused suured ahjud, samasugused puupõrandad ja aknad päikese poole. Sellel hetkel otsustasin: "Minu lapsed peavad käima selles koolis!" Ja selles väikeses soojas koolis käib juba kolmandat aastat minu vanim laps ja järgmisel sügisel alustab kooliteed teine.
29. september oli mihklipäev. Vanarahva kalendri järgi lõppes mihklipäeval 5-kuuline suveaeg ja algas talveaeg. Selleks päevaks pidid olema õuetööd tehtud ning suilised said uuesti kooli minna.
Koolis tähistasime me mihklipäeva vahva mihklitralliga. Olime ka vastavalt ehitud, kes värviliste lehtedega, kes tammetõrukeedega. Lapsed olid mõne nädala jooksul jõudnud selgeks õppida niipalju laule, tantse ja mänge, et vilgast tegevust jätkus üle tunni. Külas käis ka päris Mihkel, kes rääkis oma suvistest tegemistest ja küsis laste käest mihklipäevaga seotud mõistatusi. Küsimused olid keerulised ja nõudsid nutikust, õnneks lastel seda jätkus ning vanemate ja õpetajate abiga said kõik mõistatused mõistatatud. Mängisime ringmänge ja laulsime eeslauljate juhatusel regivärsse. Ka õpetajad näitasid oma musikaalseid võimeid lastele saateks rütmipille kõlistades. Õpetaja Lilia õpetas leivategu ja andis kõigile nuusutada-maitsta värsket leivatainast. Sõime ka ehtsat koduleiba võiga. Enne lahkumist jagas Mihkel oma suilisepaunast lastele kommi.
