Hiie sõber ytles, et Lehmja hiietammikut kaitstes jätkas ta isa, Jaan Remmeli, alustatud tööd. "Jõuan ikka ja jälle oma kodukandi paiakade juurde tagasi. Tegelen praegugi Lehmja pärimustega ning saadud tunnustus on mulle suureks auks ja innustuseks" ytles Mari-Ann Remmel.

Syndmusele kogunenud sadakond inimest tõusis pysti, et Setomaa lauluema ja sootska Õie Sarve eestlaulmisel Hiie sõpra tänada. Pidulikul väljakuulutamisel vöötati Hiie sõber rahvariidevööga ning Maavalla koja vanem Ahto Kaasik andis yle sepistatud kirve. Hiie sõbra kirves tähistab järjepidevust, kindlameelsust ja oskuslikkust. Ajalooliselt on kirves väärikas sõja- ja tööriist ning nõidumisvahend, mida on kasutatud ka pyhapaikade kaitsmiseks.

Tunnustamissyndmusel tänati lisaks mitmeid asutusi, väljaandeid ning inimesi, kes on looduslike pyhapaikade uurimisele, tutvustamisele ja hoidmisele oluliselt kaasa aidanud. Põlva linn on pärimuskultuuri aasta raames aidanud korraldada mitmeid pyhapaiku tutvustavaid syndmusi. Siseministeerium on viimastel aastatel aidanud koostada ja rakendada looduslike pyhapaikade riiklikku arengukava. Eesti Maaülikool on avanud esimese kõrgkoolina Eestis looduslike pyhapaikade valikained. Erakonna Eestimaa Rohelised algatusel leiti riigieelarvest vahendid käesoleval aastal pyhapaikade arengukava rakendamiseks. Ajakirjad Maakodu ning Loodusesõber on tutvustanud pyhapaikasid ja nendega seotud pärimust nii sarjade kui eraldi lugudena. Rohelise teabe värav Greengate on pysivalt tutvustanud nii pyhapaikadega seotud muresid kui ka häid tavasid. Võro Instituut osales võrokeelse laulupeo Uma Pido tule syytamisel ja hoidmisel Taevaskoja pyhapaigas. Aivar Jürisalu on kohaliku elanikuna aastate jooksul osalenud Palukyla Hiiemäe kaitsmises ning järelevalves. Kanadas elav Margus Tae on aastakymnete jooksul tutvustanud sealsele eestlaskonnale hiietavasid ning on hooldanud Eesti kogukonna hiiepaika Kotkajärvel.

Hiie väe tunnustamissyndmusel kuulutati välja ka kuvavõistluse Maavalla hiied 10223 võitjad ning jagati auhindu.

Võidupildid valis välja hindamiskogu koosseisus: kunstnik Epp Margna, loodusfotograaf Arne Ader, Maalehe ajakirjanik Sulev Oll ja Tartu kõrgema kunstikooli fotograafia õppejõud Toomas Kalve. Võistlusele saadetud kuvasid tutvustas hindamiskogu liige Sulev Oll.
Peaauhinna võitis Hendrik Relve pilt Tõrenurme hiiepärnast. Võitja sai autasuks 4000 krooni; laste esikoha võitja 1000 krooni ja loodusesõbra tellimuse; Põlvamaa eriauhinna kuva 1000 krooni, Vana Võromaa parim kuva linase särgi ja võrokeelset kirjandust,saarte eriauhinna kuva 500 kr ning yllatuskuva Tihuse turismitalu ratsamatksa. Teiste auhindade võitjad said Eesti Looduse, Loodusesõbra, Maakodu ja Maalehe aastatellimused, Siseminsiteeriumi meened ning Maavalla kalendrid. Kokku anti välja 12 auhinda, mille hulgas olid ka ajaloolise Võrumaa, Põlvamaa ning saarte eriauhinnad.
Kuvavõistluse võitnud töid saab näha lingil: www.maavald.ee/uudised.html?rubriik=&id=4141&op=lugu

Hiite kuvavõistluse eesmärk on jäädvustada ajaloolisi looduslikke pyhapaikasid ja nendega seotud tavasid ning nendes sisalduvat vaimset pärandit. Võistlus toimub ka järgmisel aastal.
Hiie väe syndmusel võis osta käsitsi punutud rahvariidepaelu ning sepistatud hõberahakesi, mida soovi korral hiljem keskkonnasõbraliku ja väärika annina pyhapaika jätta. Andide myygist saadud tulu kasutab Maavalla koda hiiesõbralikeks ettevõtmisteks.
Rahvusvahelise looduskaitseliidu (IUCN) hinnangul on ajaloolised looduslikud pyhapaigad inimkonna vanimad looduskaitsealad, mis hoiavad nii looduslikku kui ka vaimset mitmekesisust. Soome-ugri rahvaste jaoks on looduslikud pyhapaigad ja nendega seotud tavad oluline osa yhisest identiteedist. Eesti kultuuriministeerium kinnitas 2008. a looduslike pyhapaikade päästetöödeks riikliku arengukava.

Hiie väe syndmust toetasid: Tartu Ülikool, Hiite Maja SA, Eesti Kirjandusmuuseum, Kultuuriministeerium, Siseministeerium, ERKF, Kehrwieder, Saare Foto, Maaleht, Loodusesõber, Eesti Loodus, Põlva linn, Maakodu, Tihuse turismitalu, Võro Instituut, Võro Selts VKKF.