Hilisõhtune rong käis juba 1928. aastal

Jaanuarist kehtiv uus sõiduplaan on hea, kuid missugune näeb see välja varasematega võrreldes? Toimetusele oli abiks Jaan Murdla, kes tegi visuaalse võrdluse 2014., 2006. ja 1988. aasta sõiduplaanidele.

Uued rongid pole mitte ainult puhtad ja mugavad, need sõidavad ka kiiremini ja tihedamalt. Seda, et Keilast väljub rong Tallinna peaaegu iga 15 minuti järel, pole varem olnud.

Lausa pretsedenditu on hommikune tipptund, mil kahe rongi vahe on 8 minutit (07.11 ja 07.19). Kui aga võrrelda tänast sõiduplaani näiteks 1988. aastal kehtinuga, leiame plusside kõrval ka miinuseid, millega võiks suvel kehtima hakkavat rongide graafikut koostades arvestada.

Jaan Murdla: „Tegin kolm graafikut 2014. a, 2006. a ja 1988. aasta plaanide põhjal.

Järgnevalt selgitan, kuidas graafikuid lugeda. Ülalt alla jookseb ajatelg, mille alguspunkt on kell 02.00. Sellel teljel paiknevad rõhtjooned vastavalt kellaaegadele, millal rongid väljuvad Keilast Tallinnasse (graafiku vasemas pooles) ja Tallinnast Keilasse (graafiku paremas pooles). Erinevad värvid annavad lisainfot selle kohta, millisel liinil rong sõidab.

Rohelisega on tähistatud Keila, sinisega Kloogaranna, oranžiga Paldiski ja lillaga Riisipere rongid. 1988. aastal kuuluvad Riisipere juurde ka Turba ja Haapsalu diiselrongid. Et graafikut mitte liiga keeruliseks teha, jätsin sellesse ainult tööpäevased väljumised."

Võrdlusest on näha, et 1988. aasta sõiduplaanil oli mitmeid eeliseid. Kui täna kehtivas sõiduplaanis suurendati väljumiste arvu tipptundidel, siis 1988. aastal algas rongiliiklus varem ja lõppes hiljem.

Hommikuti Kloogarannast tulnud rong väljus tööpäeviti Tallinna juba kell 05.00, praegu väljub esimene rong Tallinna kell 05.30. Kõige rohkem tunneb rahvas puudust hilisõhtusest rongist. See, et Keilast väljub Tallinna viimane rong kell 22.20, on liiga vara. Hoopis naeruväärne on, et ka Tallinnast Keilasse tuleb viimane rong samal ajal - 22.35. Teatrisse kolmevaatuselist etendust või kinno viimast seanssi vaatama minna pole mõtet, sünnipäevadelt ja koosviibimistelt tuleb lahkuda siis, kui pidu alles tuure kogub. See ei puuduta ainult Keila inimesi.

Keila roll tõmbekeskusena tähendab ka seda, et lähivaldade elanikud saaksid oma autod Keilasse jätta ning Tallinnas rongiga ära käia, mis, arvestades Tallinna praegusi parkimistingimusi ning -hindu, oleks ka arvestatav kokkuhoid.

1988. aastal väljus õhtul hilja Balti jaamast Keila poole õige mitu rongi: kell 23.36 Vasalemma, 00.10 Paldiskisse, 00.33 Haapsallu ja 00.54 Keilasse.

Huvi pärast palusime Harjumaa Muuseumil üles otsida eriti vanad sõiduplaanid, et näha, kuidas siis rongid käisid. Aururongid, mis tol ajal inimesi vedasid, sõitsid harva ja aeglasemalt, kuid vähemalt nädalavahetustel ei puudunud hilisõhtune rong. 1935/36. aasta sõiduplaani järgi väljus viimane rong Tallinnast Paldiskisse kell 23.40 ja jõudis Keilasse pärast südaööd 00.25. Seda küll laupäevadel, pühade eelpäevadel, pühapäevadel ja pühadel, nagu tollel ajal oli kombeks plaanides päevi märkida. Aga abiks oli seegi - ikkagi 79 aastat tagasi!

1928. aasta plaani järgi väljus viimane, õigemini esimene rong Keilast Tallinna kell 00.52 ja jõudis sihtpunkti kell 01.30. Öine rong alustas juba Haapsalust teekonda märkimisväärselt hilja - 23.00 ja vuhises Keilast Balti jaama, kui plaani uskuda, 38 minutiga, peatudes vaid Sauel, Pääskülas ja Nõmmel. Nüüd enam Haapsallu rongiga ei saa, pole enam raudteedki, kuid mõni hilisem rong võiks sõiduplaanis olla küll, sama on kurtnud ka Paldiski inimesed.

See, et nädalavahetustel sõidab ronge hõredamalt, on loomulik kogu maailmas.

Praeguses sõiduplaanis on selliseid ronge 12. Üks keskpäeval väljuv rong sõidab ainult laupäeval, pühapäeval ja riiklikel pühadel. See, et nädalavahetustel väljub esimene rong pealinna alles kell 06.53, on mõistetamatu. Sellega, et Keilast pääseb laupäeval-pühapäeval hommikustele lennukitele ja esimestele Helsingisse suunduvatele laevadele ainult takso või tuttava autoga, on keilalased juba harjunud. Et aga esimestele Viljandi, Pärnu või Tartu suunas väljuvatele rongidele pääseb Keilast samuti ainult autoga (esimene busski väljub nädalavahetustel Tallinna 7.05), on hoopis totter.

Tartu puhul jõuab küll teise, kell 8.12 väljuva rongi peale, kuid see on kiirliin, mis kõikides peatustes ei peatu. Olukorras, kus kogu rongiliiklus on antud Elroni korraldada, ei tohiks olla keeruline arvestada rongilt rongile jõudmisega.

2006. aasta sõiduplaanist tegi Jaan Murdla graafiku seetõttu, et ei jääks kõlama kahe aasta ja kahe riigikorra vaheline võrdlus.

Jaan Murdla: „2006. aasta plaani valisin põhjusel, et sel perioodil oli ronge lihtsalt liiga vähe, tõus algas alles hiljem, sealhulgas need Keila kiirrongid, mis jätsid pooled peatused vahele ja millega oli üpris mugav sõita."

Esimene argipäevane väljumine oli siis 5.40 ja hilisõhtused rongid olid juba ära võetud.

Praegu on ronge ligi kaks korda rohkem kui seitse aastat tagasi, kuid need on koondunud peamiselt hommikuse ja õhtuse tipptunni ümber. Praegune sõiduplaan sobib hästi kontorirahvale ja õppijatele, mitte aga neile, kes vahetustega tööl käivad.

Eestlased ei ole kunagi millegagi rahul, võib nii mõnigi öelda selle artikli kohta. Tegu ei ole virisemisega, vaid sooviga head asja veel paremaks teha.

Iga uus asi loksub aja jooksul paika, ka 1988 sõiduplaan oli aastate jooksul püsivaks kujunenud.

Suvel võiks Elron mõne hilisema ja varasema rongiga katsetada - iga uuendus võtab aega harjuda ja ei maksa kohe järeldusi teha, kui esimestel kuudel sõitjaid napib. Niisamuti võiks harjutada inimesi suvel autode asemel rongiga Kloogaranda sõitma, aga see on juba omaette teema.