Hoiatav näide: maaomanikud, kontrollige, millele te alla kirjutate!
Ühel juhul sõlmitakse need notariaalselt (nt servituudilepingud, isikliku kasutusõiguse lepingud tehnovõrgu talumise kohustuseks) ja teisel juhul otseselt notari juurde vaja minna ei ole (nt maa rendileping). Esimesel juhul on olukord selles mõttes lihtsam, et neid valmistavad üldjuhul ette juristid ja tehingu sõlmimine ise toimub notari valvsa pilgu all ning tavaliselt üsna põhjalike notaripoolsete selgitustega paragrahvide rägastikule. Sellest teisest juhust, kui notari juurde minemata kahe- või mitmepoolselt asju reguleeritakse tahan ma siinkohal aga veidi konkreetse näite varal kirjutada ja juhtida maaomanike tähelepanu sellele, et mitte kirjutada mõtlematult kohe alla kõigele, mis tähtsatele paragrahvidele viidates saadetakse.
Seoses elektriohutuse tagamisega peab võrguettevõtja teostama maaomaniku kinnistul asuva õhuliini kaitsevööndi hooldustöid.
See tuleneb otseselt seadusest, nii nagu ka nende vööndite ulatus. Mõnel juhul on selline kaitsevöönd ka üsna lai. Näiteks 110 kV liini korral 25 m mõlemale poole liini teljest. Tööde eesmärk on selge - vältida mitmel moel võimalikku ulatuslikku kahju, mis võib tekkida kaitsevööndis kasvavate puude langemisest liinile. Tööde teostamise kavatsusest peab võrguettevõtja maaomanikku ette teavitama ja kui selle kaasneb ka vajadus metsa langetamiseks on tööde teostamise reguleerimine lepingulisel teel igati asjakohane.
Ühte sellist kokkulepet (või lepingu - nimetatagu kuidas tahes) projekti enda kätte saades hakkab mulle kõigepealt silma, et lepingu Elering AS poolt selgitustega kaaskiri on ilma igasuguste firma rekvisiitideta ja allkirjastamata.
Lihtsalt anonüümse reklaamina ei saa seda kuidagi käsitleda, sest kirjas viidatakse teisele firmale, kelle on antud volitus läbi viia metsa hindamine ja sellele järgnev metsa langetamise teostamine. Kirjaga ongi lepingu projekti lisana kaasas juba tabel, kus kirjas langetatava materjali mahud. Kõik see peaks maaomanikku juba piisavalt tähelepanelikuks tegema vaatamata sellele, et viidatud paragrahvid on igati asjakohased.
Uurige, mis firmaga on tegemist, kellele volitused on antud! Metsa hindamiseks on vaja nimelt litsentsi. Antud juhul uuringi asja ja selgub, et sellel firmal polegi üldse õigust metsa hindamise läbiviimiseks ja et vähemalt päringu tegemise hetkel on firmal maksuvõlg riigi ees. Need pole sellised päringud andmebaasidesse, mida vaid vallamaja kabinetivaikusest teha saab.
Kõik, kellel juurdepääs internetile olemas leiavad vajaliku elementaarse info ettevõtete kohta märksõnu „äriregistri teabesüsteem" ja "majandustegevuse register" guugeldades. Kasutage seda võimalust!
Saadud teadmiste pinnalt juba firmale otse järelepärimist tehes selgub, et metsa hindamise on läbi viinud juba nö kolmas firma, kellel küll sisuline pädevus metsa hindamiseks olemas, aga keda maaomanikule saadetud lepingus, selle kaaskirjas ega hindamise tabelis kordagi ei nimetata!
Kui tabel metsa hindamise tulemustega ei ole vormistatud nii, nagu metsa hindamise akti tehakse, on allkirjastamata ja info tegeliku hindaja kohta puudub, siis ei saa Te kuidagi olla kindlad, et tabelis Teile saadetud numbrid tõepoolest sellised on, nagu hindaja välitööde käigus saadud tulemused!
Pettus sellelt pinnalt, et tegelikult raiutud maht erineb omanikule öeldud mahust, pole kahjuks võõras nähtus. Eelkirjeldatu pole sugugi kõik, mis konkreetsele lepingule kiiresti allkirja ei luba anda, aga usutavasti piisav, et meie maaomanike tähelepanu olulistele asjadele juhtida. Vähegi kahtluse korral metsaga seotud sisulistes küsimustes alustage abiotsinguid metsakonsulentidelt. Usun, et oma kogemuste põhjal annavad nad ka nõu, kuidas sellist lepingut sobilikumaks kohendada.
Vajadusel pöörduge juristi poole. Üks asi siiski veel, millele sageli kohe ei mõelda. Kui sellise liini katsevööndis tehtava tööga kaasneb raadamine, siis sisuliselt suurte kinnisasjade korral võib päris arvestatavalt muutuda kinnisasja kõlvikuline jaotus. Metsamaast saab liinikoridoris „muu maa". Tunnetada võib seda muutust läbi rahakoti. Metsamaa maksustamishinna aluseks Pärsti vallas on 294 eur/ha ja muu maa korral 45 eur/ha. Katastriandmetes ei kajastu muudatused aga kuidagi, kui uut mõõdistamist ei telli. Esialgu uus valikuvabadus - kas maksta maamaksu metsamaalt, mida Teil enam ei ole või maksta mõõdistamise eest, millega katastriandmed korda seada.
