Eks ta ole, kui juba nii palju muusikuid Eestist kokku sõidab, siis polegi mõtet tavakontserti korraldada, neid tehakse ju kõikjal. Muusikud tulevad siia just seepärast, et siin peetakse pidu eelkõige nende endi pärast – ka koduüksinduses (hobi-) laule kirjutavad laulikud vajavad tunnet, et nad on ühist aadet kandev jõud. Igaüks meist tahab kuhugi kuuluda ja seda tunnet Koeru loovlaulikutele ka pakub. Pakub isegi juhul, kui see valla rahakotti paksemaks ei tee.

Allakirjutanu tänab siiralt veel kord vallavalitsust ja Koeru kultuurimaja töötajaid innustuse ja toetuse eest. Võiks ju olla ka sedapidi, et raskel ajal pragmaatikud ütleksid: “ See asi ei tasu end ära ja seda me enam ei tee”. Aga Koerus nii ei ole, sest Koerus on alati aatemehed elanud ja ajanud asju, mis on pigem au- kui kasutoovad.

Kontserdid, päeval kolmetunnine ja õhtul kuuetunnine, olid tõesti seinast seina elamusi pakkuvad. Nalja eest vastutasid Rohke Debelak& Margo Mitt, Contra, Orelipoiss Jaan Pehk ja Aapo Ilves. Tõsiseid ja sügavaid elamusi pakkusid Riho Sibul & Heikki Kalle, Tõnu Timm, Tiit Born, Sakarias Lepik&Urmas Nagel. Noortest olid hämmastava ja tõsise elamuse pakkujad Rutra Legan (Artur Nagel) ja Arles Kangus. Väga tugeva esituse sooritasid noortebändid Jahimehed, Ukerdajad ja Öösorr ning võrdselt head oli ka solistid Lauri Lugu ja Henri Käärik. Imeilusat naisvokaali esitlesid Marje Ingel, Ilona Aasvere ja Anne Adams. Kena debüüdiga said hakkama Kaupo Torim ja Tarmo Pärn. Ilusa hetke pakkus oma sõbra Urmas Alenderi laule laulev Valdo Randpere. Nagu alati jättis kustumatu mulje Heilo Aadla, kes oma sõpradega räppis ka pärast kontserdi lõppu suisa varahommikuni välja – oli hiigellõbus, kui Contra ja kõik muudki muusikud aina uusi ja uusi sõnu hoobilt juurde mõtlesid. Kontserdiöö absoluutseks üllatajaks ja sensatsiooniks pean ma aga Rakvere muusikuid Marge Tombachi, Elmar Satsi ja Kaia Tambit. Marge, kelle kunstnikunimeks on nüüd Torge Mambach, on varemgi palju kordi ja alati suurepäraselt siin esinenud. Aga see, mis nüüd laval kõlas, selle kirjeldamiseks puuduvad lihtsalt sõnad, sest sellist muusikat ei ole veel varem kuulda olnud. Muusikute päralt on üks vana harmooniumisarnane tallatav klahvpill, millega luuakse lauludele kosmiline sound. Seda superheli rikastavad omakorda tšello ja elektrikitarr. Kui nüüd lisada kummalised häälitsused (hingeldused, mantrad, naer jne.) ja tähenduslik laulusõnum, siis ... Võite ette kujutada, et kuulajatel kananahk ihule tõuseb. Interglatsiaalne ühendus (IGÜ), nii püüavad Rakvere talendid oma muusikat nimega määratleda, uurige järgi, mida see tähendada võiks. Rakvere ruuliski Holaööl täiega, sealt olid pärit kümmekond lauljat ning ka Viru Folgi tegijad, kes meie kontserdi esmakordselt kohe ka FBsse üle kandsid. On siiralt hea meel, et väga hästi said oma ülesannetega hakkama meie ürituse helindajad Ants Aimsalu ja Aivar Voot. Alati on Koeru Holaööl ka toetajaid leidunud. Nii täname lisaks oma vallavalitsusele ja Koeru Projektile ka Hasartmängumaksu Nõukogu, Kultuurkapitali kohalikku eksperdigruppi ning muusikaärimees Raivo Sersanti ning tema Is Music Teami.

Ja viimaks! Korraldajate eriline tänu kuulub Holaöö vaprale publikule, kes hingestatult kaasa laulis, lustakat naeru lagistas ja viimase esineja, sugestiivse, ent väga tasase Riho Sibula esinemisele öö esimesel tunnil hinge kinni hoides kaasa elas. Te olete superpublik, nii ütlesid lauljad. Tänu Teile, Koeru rahvas ja kaugelt tundud sõbrad!