Holger Saare: „Reaalainete jaoks läheb vaja ainult loogikat ja tahet”
Küsimusele, mis teda reaalainete juures võlub, vastas noormees: „Neist kolmest on füüsika alati olnud mulle kõige lähedasem, sest mulle meeldib küsida küsimusi nagu “Miks on taevas päeval sinine, kuid õhtul oranžikas?”. Oma suure uudishimu tõttu küsin küsimusi ja üritan neile vastuseid leida. Kui keegi teine ei suuda mulle lahendust pakkuda, tuleb vastus ise välja uurida. Tegu on lihtsate asjadega, mis meid iga päev ümbritsevad, aga millele me tähelepanu ei pööra.
Ma pole alati füüsikas osav olnud. Esimesel aastal kõikus hinne pidevalt kolme-nelja vahel. Mingil hetkel otsustasin kontrolltööks korralikult õppida, et vähemalt viis kätte saada. Järgmises tunnis, pärast kontrolltööd, ütleski õpetaja: “Parim töö - Holger Saare.” On kohutavalt hea tunne, kui sa midagi hästi oskad. Mulle hakkaski füüsika tänu sellele tööle meeldima. Nüüd kuulen: “Parim töö - Holger Saare”, pärast iga kontrolltööd. Tulevikus tahan kindlasti minna õppima füüsika erialale.
Matemaatikaanne tuleb minu arvates kaasa juba sündides. Lasteaias oli mul korrutustabel peas ja kõik need arvutused tundusid lihtsad ja loogilised. Selline tunne on kestma jäänud siiani. Reaalainetest on minu keemiateadmised kõige tagasihoidlikumad. Nii nagu matemaatikaski, aitab mind keemias loogika. Igasugu reaktsioonivalemeid vaadates ei teagi ma alati, kuidas ained omavahel liituvad, aga kaalun, mis võimalused oleks kõige loogilisemad ja üldjuhul osutub see õigeks. Võib öelda, et reaalainete jaoks läheb vaja ainult loogikat ja tahet, ei midagi muud.”
Kas olümpiaadid on teie jaoks väljakutse, kui jah, siis miks? „Olümpiaadid on mulle alati suured väljakutsed. Olümpiaadidel ülesandeid ei õpetata kooliprogrammis ning nendega peab suutma ise hakkama saada. Tuleb jälle appi võtta raudne loogika ja ka minul on õnnestunud veel õppimata valemi ise kokku leiutada. Olümpiaadid on isegi kõige targematele inimestele suur väljakutse. Mitte kunagi ei suuda keegi 100% ülesannetest ära lahendada ning alati on, kellega punktidesummas võistelda.”
Klassijuhataja Edith Maasik Holgerist: Olen Holgeri klassijuhataja juba seitsmendat aastat, näinud teda kasvamas ja muutumas. Holger on ehe näide sellest, kuidas selge siht ja järjekindlus seatud eesmärke aitavad tõelisuseks muuta. Oma rahulikul, tasakaalukal moel viib Holger ellu selle, mida enda jaoks oluliseks peab. Samas on ta mõnus kaaslane. Näib, et tema jaoks ei ole väljapääsmatuid olukordi, kõik on lahendatav, kas füüsika ja matemaatika valemeid ning keemiaseadusi rakendades või lihtsaid elutõdesid kasutades.
