Hooldaja kohalikega tülis: Roo niitmine Pakri hoiualal viis vastasseisuni
Madise rahvale ei anna rahu, miks on riik Natura 2000 alade poolloodusliku koosluse hooldamise lepingu sõlmimisel toetanud „võõrast" niitjat selle asemel, et usaldada koduranna heakord sealsamas kõrval toimetavate kohalike loomapidajate kätte. Seaduse järgi keegi otseselt valesti toiminud ei ole, sest rannaniitude hooldamise võttena on ühtemoodi soositud nii niitmine kui ka karjatamine.
Madise elanike huvid tagaplaanil
„Rannaniitude hooldamisel on oluline tagada koostöö kohalike talunike ja maaomanikega," sedastatakse Tallinna Tehnikaülikooli ja Riikliku Looduskaitsekeskuse ühistööna valminud Väinamere piirkonna roostike strateegias aastateks 2008- 2018. Madise inimeste arvates on nende huvid antud loos aga täiesti tahaplaanile jäetud.
Aktiivseid kohalikke ühendava MTÜ Madise külaseltsi sõnum on ühene: nemad näeksid müriseva tehnika asemel kodusel rannamaastikul jalutamas pigem veiseid, kes peale roo puhastaksid rannaala ka võsast. Seda mõtet toetavad maaomanikud on teemat arutanud omakandi taluniku Ardi Kadanikuga, kes on viimased kaheksa aastat šoti mägiveiseid kasvatanud.
Kadanik teab kolleegide, teiste veisekasvatajate kogemustest Saaremaal, Hiiumaal ja Matsalus, et mägiveised on rannaniitude hooldamisel lihtsalt suurepärased. „Näiteks OÜ Ranna Villa Saaremaal pole kordagi pidanud rasketehnikaga sekkuma, et ala hooldatuks saada ja rand näeb tõesti kena välja," kiidab ta.
Kunagi vaid nelja kaugelt Taanimaalt toodud veisega alustanud Kadaniku kari on ajapikku suurenenud ning hetkel on tema „šotlaste" kogukonnas juba kolmkümmend liiget. Mille poolest sobivad maastikule just šoti mägiveised? „Nende kaal on palju väiksem, samuti ka koormus pehmele pinnasele. Seetõttu kutsutakse meid [šoti mägiveiste kasvatajaid] vahel ka «kitsekasvatajateks»," selgitab Kadanik. Jõudlusest rääkides piisaks tema sõnul ühe hektari hooldamiseks ühest loomast ehk näiteks Vasalemma jõe suudmest kuni Kloostri jõe suudmeni ulatuva ala võiks katta 80 isendiga.
Hooldaja kohalikega tülis
Madise rannaala praeguse rentniku ja hooldaja Woodray OÜ kohta napib kohalikel tunnustavaid sõnu, aga tööd on ka alles pooleli. Ühelt poolt on rahvale pinnuks silmas see, et hoolduse käigus olevat osa roost traktori rataste alla tallatud, teisalt on olnud segadust mere äärde viiva eratee kasutamisega ning konflikte naaberkinnistute omanikega.
Madise külaseltsi juhatuse liige Erika Kaljusaar rõhutab, et kohalikud ei ole rannaala hooldamise ega ka konkreetse tööde teostaja vastu, vaid eelkõige tekitab nördimust asjaolu, et kohalik kogukond on otsustajate ringist välja jäetud. „Eesti riik peaks hoolsamini kogukonnaga suhtlema ning otsuste tegemisel vähemalt piirinaabritega arvestama," ei mahu talle hinge, miks ühes demokraatlikus riigis tähtsaid asju inimestega ei kooskõlastata.
Padise abivallavanem ja maanõunik Erkki Pratka on Madisel toimuvaga osaliselt kursis ning nendib, et asjaosaliste vahelt on tõepoolest must kass läbi jooksnud. Vald ei saa siinkohal suurt midagi teha, sest kõikide lepingute sõlmimine käib läbi Harju maavalitsuse, Riigimetsa Majandamise Keskuse ja keskkonnaameti.
Woodray OÜ on sõlminud riigiga maaüksuste ajutise kasutamise lepingu ning poolloodusliku koosluse hooldamise leppe. Kohaliku omavalitsuse ülesandeks on maavalitsuselt vastava järelepäringu laekumisel üksnes kinnitada, et leping ei hõlma erastatavat või tagastamisele kuuluvat maad.
Kevad toob arutust
Lähiajal plaanib Madise külaselts teha keskkonnaametile ametliku pöördumise, lootes, et ehk on sellest abi, et tulevikus sünniks uus, ökoloogiliselt puhtam ja kogukonda arvestav kokkulepe. Paraku ei näe keskkonnaameti looduskaitse juhtivspetsialist Tiina Napp praegu põhjust ega võimalust Woodray OÜ-ga sõlmitud kehtiva hoolduslepingu lõpetamiseks , sest rikkumisi pole tuvastatud.
„Kuna praegune leping lõppeb 1. märtsil, siis saame alles pärast seda öelda, kas kõik tingimused ja nõuded on täidetud," selgitab Napp ning kinnitab, et tasu makstakse välja pärast tehtud tööde mõõtmist ja ülevaatust. Napi sõnul eeldavad nad, et ettevõte jõuab tähtajaks rannaääre kaks korda üle niita. Praeguse seisuga on Woodray OÜ alustanud esimese hooldusniitega.
Padise Teatajal ei õnnestunud lehe trükkimineku ajaks saada kommentaari Woodray OÜ juhatajalt Raivo Õismalt. Raivo Õisma kommentaari saad lugeda SIIT!
____________________________________
Vastupidavad veised
Šoti mägiveised pärinevad Šotimaa Highlandi piirkonnast ehk Šoti mägialadelt, kus nad on kohalikes rasketes elutingimustes - laialdastel kidurakasvulistel karjamaadel - kaua vastu pidanud. Nad on kasvult väikesed, värvuselt tavaliselt kuldpruunid, kuid on ka tiigrikarvalisi ja musti. Tõu omapäraks on pikad sarved. Šoti mägiveis kasvab aeglaselt, seetõttu on nad teiste veistega võrreldes pikaealisemad, keskmine lehmade poegimisiga on 37 kuud. Veised on sööda suhtes vähenõudlikud, kasutavad hästi kidurat karjamaarohtu ja võsa. Nad talvituvad meelsamini väljas kui varju all, seetõttu on nende pidamine vähenõudlik ja odav. Šoti mägiveis on äärmiselt sõbralik, kui teda kasvatamisel hästi kohelda.
Allikas: www.lihaveis.ee
