Hooldusravi sihtgrupiks on patsiendid, kes ei vaja ööpäevaringset professionaalset arstiabi, vaid kvaliteetset õendusabi. Sihtgruppi kuuluvad kõik püsiva tervisekahjustuse ja funktsionaalsete häiretega inimesed, kes vajavad pidevalt või perioodiliselt õendusabi ning hoolekannet. Statistika näitab, et sihtgrupist enamuse moodustavad 65-aastased ja vanemad inimesed.

Hooldusravist rääkides ei saa üle ega ümber rahamurest. Statsionaarses ehk haiglatingimustes osutatavas hooldusravis omaosaluse kehtestamine on päevakorras olnud mitmeid aastaid. Juba 2004. aastal heaks kiidetud Eesti hooldusravivõrgu arengukavas peeti oluliseks hooldusravi rahastamist mitmest allikast (omavalitsus, haigekassa, inimene ise), sest ainult haigekassa vahenditest ei jätku kõigile ravivajajatele. Seni ei ole veel kehtestatud omavalitsuse osaluse kohustust patsiendi statsionaarse hooldusravi eest tasumisel.

Alates 1. jaanuarist 2010 kehtiva Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu kohaselt on statsionaarse hooldusravi puhul kehtestatud inimese omaosaluse määr 15% ja haigekassa kohustuse piirmäär 85%. Vastavalt tervishoiuteenuste loetelule ühe haige voodipäeva piirhind on 632,62 krooni ning seega patsiendi poolt tasutav omaosalus on u 95 krooni ühe voodipäeva kohta ja Haigekassa maksab ühe hooldusravi päeva eest raviasutusele ligikaudu 538 krooni. Lisaks eelnevale, juba varasemast kehtib hooldusravis sarnaselt eriarstiabile voodipäevatasu, mis on 25 krooni päevas ning mida tohib võtta esimese kümne ravil oldud päeva eest ehk maksimaalselt 250 krooni ühe haiglasoleku korra kohta.

Statsionaarse hooldusravi kõrval pakutakse ka ambulatoorset hooldusravi ehk kodust õendusabi. Koduõe ülesandeks on osutada patsiendile tema kodus tervishoiuteenuseid visiidi ajal. See on inimesele mugavam, sest ta saab hooldusravi ajal edasi elada oma kodus, samuti on see rahaliselt odavam nii ühiskonnale kui ka inimesele (tema omastele). Koduse õendusabi eest maksab haigekassa 100%. Koduõendusteenusele võivad patsiendi suunata nii ambulatoorses kui statsionaarses tervishoius töötavad arstid. Koduõendusvisiidil tehtavate toimingute hulka kuuluvad märksõnadena peamiselt õendushooldusplaani koostamine, õendusalane nõustamine, patsiendi põetamine, õpetamine ja juhendamine, raviprotseduuride tegemine, raviskeemide rakendamine ja patsiendi seisundi jälgimine.

2010. aastal võimaldab omaosaluse kehtestamine statsionaarses hooldusravis rahastada kvaliteetseid hooldusraviteenuseid 13% enam võrreldes eelmise aastaga, lisaks võimaldab muudatus pakkuda 14% võrra rohkem ambulatoorse hooldusravina koduõendusteenust.