FOTO: Foto: Ester Vaitmaa
20. veebruaril külastas meie kooli Kiltsi Põhikooli hoolekogu. Ühise teelaua ääres koos meie kooli õpetajatega tutvustasime neile oma kooli tegemisi, konkursse ja kampaaniaid, millest oleme osa võtnud.
Õpetaja Lea Tammiste tutvustas kooli ajaloost huvitavamaid seiku. Tutvuti kooli pastoraadi poole vaatamisväärsemate kohtadega nagu füüsika klass ja poiste tööõpetuse klass. Peale tutvumist toimus teemaring „Tuleviku kool". Külas käis Aivar Haller, kes tutvustas oma arengu- ja edulugu haridusmaastikul läbipõimituna valdorfkooli põhimõtetega. Arutelu lõpuks jõuti äratundmiseni, mida iga kool võiks mõelda või kuhupoole areneda, vaadates tulevikku.
Maakoolidel on perspektiivi siis, kui nad muutuvad nö kogukonnakooliks, ühendades peale õppetöö ka õpetajate omavahelist koostööd, tööd lastevanematega ning muude kogukonnaliikmetega. Ei tasu loota, et kooli direktor või keegi muu üks konkreetne inimene suudab selle töö ära teha - see on ühistöö. Haller pani meid vaatama endasse ja mõtisklema selle üle, kui palju meil on soovi ja tahtmist seda ühistööd teha.... või loodame ikka vargsi, et keegi kuskil teeb, määrab ja otsustab.... ning meil jääb üle ainult tööl käia.
Motivatsioon on kütus, mis annab tahtmist, indu ja jõudu teha enda parim, minna edasi, teha iga sooritus täie pühendumise ja keskendumisega. Ta soovitas leida see, mis sind motiveerib ja sa hakkad ise looma olukordi, kus sa tahad asju teha. Seeläbi väldid olukordi, kus sa oled sunnitud asju tegema. Siia kõlbab heaks näiteks igapäevane treening. Kui sa tead, kuhu sa spordis või läbi sportliku edu pürgid, siis saad sellest teadmisest piisavalt jõudu, et iga päev endast parim anda. Kui sa seda ei tea, siis sunnid ennast rutiinist või mingil muul hägusel põhjusel trenni minema.
Lisaks lingvistilisele ja loogikast tulenevatele oskustele võiks koolid rohkem tähelepanu pöörata ka teistele andekustele ning neid teadlikumalt ja süsteemsemalt arendada (füüsiline, rütmiline, meloodiline, emotsionaalne, sotsiaalne jne). Haller näeb vajadust ja perspektiivi koolides suhtlemisõppe sisseviimisel, mis võiks olla jätkuv ja arenev protsess alates algharidusest kuni kooli lõpetamiseni välja.
Eriti oluline on siin alghariduse osa ja töö lastevanematega. Lapsevanemaid harides on võimalik lasteaiaealistes lastes soovitud muutusi esile kutsuda. Kooliastmes võiks suhtlemisõpe ainekavas olla jätkuprotsessina.
Nii õpivad inimesed end väljendama ja ka lugupidavalt käituma ning suhtlema. Täiskasvanutena kurdame laste käitumise üle, aga kas me ise oleme koostööks valmis? Kas me ise räägime, mida tegelikult vajame? Raha ei ole....., sobivat inimest ei ole.... Pigem eeldame, et keegi võiks ise märgata aja aru saada ning siis abi pakkuda. Kuna esimest sammu ei taha enamjaolt keegi astuda, siis hakkamegi oma peas mõtlema kümnele takistusele, miks seda või teist asja teha ei saa.... selle asemel, et leida kasvõi ükski mõjuv põhjus, miks ma saan ja tahan ning julgen välja öelda, mis on oluline. Alles siis, kui ise suudame nii mõelda, suudame lastele nö väärtuskasvatust anda. Probleemid on oma loomult positiivsed, need loovad arengueeldusi. Samuti loob arengueeldusi tähelepanuvõime. Õpetaja kasvatab-õpetab last oma isiksusega, alles seejärel teadmistega. Haller tõi välja olulise mõtte: haritus on võime ette näha, mis juhtuma hakkab ja ära tunda, millal juhtuma hakkab.
Kui me soovime harituse suurenemist ühiskonnas, siis haridussüsteem tervikuna ja kool peavad just nende oskuste arendamisse panustama.
Sellised mõtted jäid ühiskoolitusest vastu kajama.
Pärast toimus veel arutelu vabas vormis teelaua ääres. Kui kiltsikad end teele asutasid, ütles nende kooli direktor Merje Leemets, et me võiksime teinekordki midagi koos teha.