Hoovilugude päev ületas kõik ootused
Emotsioonid olid nii võimsad. Tuttavad tänavad, aga hoovid olid avatud! Millised ettevalmistused! Juba üldine korraldus oli muljetavaldav: flaier, õhupallid väravates, viidad ,tervitusloosungid, meeskondadel ühtsed riietused jne. Sajasprotsendis külastatud hoovides tervitasid rõõmsad inimesed, nii pererahvas kui külalised. Ja veel huvitavad tegevused, õpitoad, näitused, kontserdid...
Ettevalmistuste põhjalikkuse tipp vaatas vastu Hurmaa väravalt , kus koera eest hoiatavale sildile oli kleebitud „Olen puhkusel“. Nii armas!
„Aega küll!“ oli stardipakuks ilmselt paljudele. (Kui nunnu laud oli väravas!) Seal nägin kauneid kaaslinlasi, kes tööle või oma kohvikuid avama läksid, kuhugi sõitma pidid vms. Nii et varajane avamine oli õige tegu! Mina kiirustasin edasi privaatsesse kohvikusse, mida siinkohal saan ainult nimetada. Ikkagi tänan avalikult suurepäraseid kostitajaid Hilja ja Ülo Tammjärve. Siin, Pärna tänaval kuulsin ka selle päeva esimesed hoovilood. Juttu jätkus. Aeg oli aga kahjuks piiratud. Isegi imestan, et jõudsin nii Mudaaugule kui muuseumisse, nii Barsbüttelisse kui Kinohoovi ja Raba tänavale.
Tuli valida. Tahtsin mõlemale kontserdile, mida teadsin Kohvikus Arukad Ausad Kuked tekitasid nostalgiat hõbehääled Janne Sirel ja Helen Hiie, tuntud headuses armsad ja võluvad. Sobisid hästi kokku. Mõnus oli ka nobedate teenindajate pakutud jäätisekokteil. Õhtuhämaruses lummasid publikut Raba tänava Aiakohvikus siiras ja ilus Anna Põldvee koos Draakonite kitarristi Erki Pärnojaga. Nende kohalolek meie Hoovilugude päeval tundus imena. Tekkis eriline õhkkond. Tõeliste professionaalide omavaheline säde oli tuntav igas noodis. Ei seganud kontserdi lõpupoole sadama hakanud vihm, õhtujahedus ega laudade vahel kulgevad siresäärsed sõbralikud teenindajad. Lood siin hoovis läksid hinge.
Pole võimalik paremusjärjestusse panna kohvikute üldmuljeid ja maitseid, lugudest rääkimata. Praegu on eredalt meeles melu Nurmelille Kitsekõrtsis, piknikuhoovi „Palume vaibale!“ helgus, Mõisa rõdu kohviku kübarate elegants, Kinohoovi täissaali kaasaelamine ekraanil olevale, Ohvitseriprouade ajastuhõnguline imago, Sopsu-Toomaterased teenindajapoisid, hoovi „Aega küll!“ mõnus õhkkond ja palju muud. Maitseelamused tipnesid Hurmaa hoovikohvikus. Küpsised, pirukad, koogid, kohv – kõik olid parimad! Kõigest üle olid aga inimesed. Kui palju toredaid inimesi elab Keilas! Oldi suhtlemisaltid, räägiti lugematu arv lugusid. Saadi aru, et seda päeva oliv äga vaja.
Üks lugu räägiti noortest, kes otsisid elupaika. Nad panid kirja, mis peab selles kohas olema (lasteaed, kool, muusikakool, ujula, terviserajad, rongi ja bussiühendus jne) ning 46 nõudmisele vastas Eestis ainult Keila. Saate aru, kus me elame? Kohtumiseni Pargifestivalil!
Korraldajate tänusõnad ütleb Marju Raadik-Kantsik: „Tahame südamest tänada kõiki osalejaid. Terve linn oli täis rõõmsaid ja positiivseid inimesi, oli palju elevust, avastamisrõõmu ja toredaid taaskohtumisi.
Suur, suur tänu! Teie rõõmus positiivne tagasiside innustas kõiki hoovipidajaid. Väga liigutav, et ka täiesti võõrad inimesed käisid kätlemas, kallistamas ja siiralt tänamas! Tundub, et keilalased olid sellist üritust ammu oodanud. Kõige vahvam kommentaar, naljaga pooleks – korraldajad peaks nüüd Keila kinnisvarahindade tõusust protsendi endale saama!
Täname südamest kõiki hoovipidajaid! Esimese aasta suur väljakutse sai edukalt ellu viidud! Külalisi oli arvatust oluliselt rohkem. Mõnesid hoove, mis pikemalt lahti olid, külastas sel päeval lausa pooltuhat inimest! Tundub uskumatu väljakutse serveerida 5 tunni jooksul 300 suppi või välja anda 300 tassi kohvi, kuid meie hoovikohvikud said sellega suurepäraselt hakkama. Vihmahoog oli isegi väikeseks värskenduseks, sai korraks hinge tõmmata ja muidu oleks kõik lihtsalt liiga ruttu otsa saanud. Edu tõi lugude jutustamine. Kohvikus saab ka niisama käia, aga kui sinna juurde pakutakse veel huvitavaid lugusid, põnevaid tegevusi ja imeilusaid aedu, siis on põhjust elevuseks küllaga.
Täname väga oma toetajaid– Keila Tarbijate Ühistut, Keila Tervisekeskust, Käsitöösalongi Vaarikas Vahukoorega, Kaitseliidu Keila osakonda ja Sille Krooni laulustuudiot. Üritus kasvas arvatust oluliselt suuremaks ja tänu toetajatele saime ka kõik korraldatud. Siiras tänu kõigile, kes korraldamisel abiks olid. Aitäh, Valdur Vacht, Heikki Hõimoja, Kadri Tomera, Jane Saar, Mari-Liis Rüütsalu ja Tarmo Randes!
Väga paljud juba ootavad järgmise aasta üritust ja soovivad oma hoove tuleval aastal avada. Selle kohta ütleks ühe toreda hoovipidaja sõnadega: „See on nagu sünnitamisel, et rohkem ei taha, aga varsti on valud meelest läinud ja tegu tuleb jälle ette võtta.“
