Üheks pilootprojektis osalejatest on Hummuli vallas Aistra külas asuv Nihujärve talu, mille hoovil valmis esimene päikeseelektrijaam. Pilootprojekti kestuseks plaanitakse kolm aastat, et tuleksid välja erinevad tarbimise iseloomu, ilmastiku ja muud mõjud.

Otsus tuli lihsalt

Nihujärve talu perenaise Anneli Juhansoni sõnul võeti temaga ise Elektrilevist ühendust, käidi kohapeal vaatamas ja pakuti võimalust osaleda sellises pilootprojektis. „Natukene mõtlesime ning uurisime päikesepaneelidega seonduvat. Võtsin ühendust ka eelmise pilootprojekti kliendiga ning andsin siis oma nõusoleku osalemiseks,“ räägib Juhanson, et eeltöö oli enne otsust tehtud.

Juhanson loodab, et voolukatkestused pole nüüdsest enam nii sagedad külalised nagu varasemalt või jäävad sootuks olemata. „Hetkel arvan, et selline uudne süsteem on üsna hea lahendus. Minu elektriliin kulgeb läbi soise ala ja metsa, raskendades sellega töömeestel rikete kõrvaldamist,“ tunnistab Juhanson. Juhansonide perelt viis voolu teinekord päevadeks ka mõni süütu tuuleiil. Kõige pikem voolukatkestus oli Nihujärvel tublisti üle nädala. „Kuna alajaam on majast pea kolme kilomeetri kaugusel, jättis ka pinge kvaliteet soovida. Uus off-grid enargiaühendus on heaks alternatiiviks sellistes kohtades ja oludes elavatele klientidele,“ on Juhanson seni lahendusega väga rahul.

Ka Tarmo Mere sõnul võiks sellised päikeseelektrijaamad olla neile üheks kulusid optimeerivaks lahenduseks. See sobib eelkõige üksikutele majapidamistele, kuhu jõuab elekter pika metsaliini kaudu. Elektrilevi loodabki tulevikus paigaldada kuluka liiniuuenduse asemel võimalikult palju kohalikke hajatootmisjaamu koos generaatoriga. „Võrguettevõtte ülesandeks jääks mõistagi ka kõik jaama käigushoidmise, hooldamise ja häirete kõrvaldamisega seonduv, just nagu see on tänagi võrguteenuse puhul. Sellised lahendused võivad koos kõikide hoolduskuludega osutuda teatud juhtudel elektrivõrgu uuendamisest mitmeid kordi soodsamaks. Samuti ei ohustaks elektrivarustust sel juhul metsatrassil liinile kukkuvad puud, ” näeb Mere positiivset. Tema sõnul tähendaksid praegu katsetatavad tehnilised lahendused jaotusvõrgule liinide uuendamisega võrreldes kokkuhoidu vähemalt 1,5 miljonit eurot.

Kasu juba näha

Kuigi päikeseenergia jaam avati Nihujärvele Elektrilevi ja ehitaja OÜ Energogeni koostöös alles oktoobris, on pererahvas seda saanud katsetada septembri algusest ja lahendus tundub neile juba hetkel väga hea. „Varasemaga võrreldes pinge kõikumisi ei esine. Ilmastikuoludest tingitud voolukatkestusi pole, võimaldades endale sobival ajal elektrit tarbida. Olen poolteist kuud uut juhtmevaba võrguühendust kasutanud ja esmamuljed on vägagi head,“ on Juhanson rahul, kuid soovib enne lõpliku hinnangu andmist oodata ära talvekuud. Elektrilevile annavad Juhansonid lõpliku tagasiside, kui kolmeaastane katseperiood on möödas.

Eletrilevi juhi sõnul testivad nad analoogseid hajaenergeetika lahendusi neljas erineva profiiliga tarbimiskohas: selgitatakse lahenduse sobivust ühtlaselt väikese tarbimise ja hooajalise tarbimisega majapidamistes ning katsetatakse ka lahenduse võimalikku ülempiiri lähtuvalt klientide tarbimismahtudest. „Esialgu katsetatavad tehnilised lahendused sobivad pigem väiksemale arvule majapidamistele, kuid kui need edukaks osutuvad, saame tulevikus selle pinnalt välja töötada mitmekesisemaid ja juba laialdasemalt kasutatavaid lahendusi,” lisas Mere. “Siis võib tekkida olukord, kus elektrivõrk ei ole tingimata mastide ja liinide katkematu ühendus, vaid eelkõige virtuaalsesse süsteemi ühendatud kogum, mis tagab kliendile stabiilse teenuse. Just seetõttu räägime uute lahenduste puhul nii - öelda juhtmevabast võrguühendusest.”