Huvikool toetab lapse võimete arengut: Kiili-Askola (kunsti)sild
Kahe pika päeva jooksul korraldati Kiili Kunstide Kooli õpilastega ühine stencil art töötuba, külastati Lennusadamat, tutvuti valla asutustega, pandi üles näitus ning avati see pidulikult koos valla esindajatega.
Aeg, mis jäi nende tegemiste vahele, andis võimaluse arutleda kahe valla sarnasuste, huvikoolide tegevuse, hariduse ja kunsti õppimisega seonduvate küsimuste üle. Alljärgnevad mõtted lähtuvad eelkõige huviharidussüsteemi vaatenurgast.
Kaks teineteisest kaugel asetsevat valda on loonud sõprussidemed. Kui palju on seda, mis neid omavahel seob? Mis tasandil ning mis valdkonnas on võimalik leida ühisosa, koostöö? Ega palju neid võimalusi ei ole. Ettevõtlus, haridus ning kultuur. Ehk veel midagi.
Muutuste mõte
Maailm on pidevas muutumises. Keskkond, organisatsioonid, suhted. Sageli näeme muutusi eelkõige oma valdkonna põhiselt. Sageli tahame teha asju isemoodi. Või siis äärmisel juhul nii, nagu keegi meie lähedal on teinud. Sellistel juhtudel jäävad meie otsused, mõtted või muutuseplaanid sageli pinnapealseks, sest sügavuti minek kiires elutempos on raske. Samuti on oht sattuda tegema asju tegemise enda pärast - kuigi muutmise vajadust otseselt ei ole, siis peaks nagu ju midagi muutma. Veel ohtlikum on olukord, kus kopeeritakse muutust lihtsalt põhjendusel, et keegi kusagil tegi midagi sellist ja see tundus hea. Jätmata sealjuures arvestamata terviklikku taustsüsteemi, mis ei ole kunagi sama.
Probleem tekib sageli selle tõttu, et meil jääb puudu ajast, et leida võimalus arutada asju mõttekaaslasega, kes näeb asju süsteemselt, oskab analüüsida kriitiliselt ning on samas ka loominguline. Ning seda kõike ise distantsil olles. Just see võiks olla sõprusvalla mõte. Kiili Kunstide Kooli poolt vaadates selle võimaluse Askola külaliste võõrustamine meile ka andis.
Võimaluse koostööks, erinevateks arvamusteks ning kogemuste vahetamiseks neutraalsete nõuandjatena. Ning seda kõikidel tasanditel - õpilased, õpetajad, huvikooli juhid ning omavalitsuse esindajad.
Mis on pildil valesti?
Haridus, mida huvikool võimaldab, toetab lapse arengut kõikides valdkondades. Rääkides muutustest, peab ka eesti huvikoolide süsteem liikuma enam suunas, kus õppimisvõimalus on kõikidel soovijatel. Küsimus ei olegi niivõrd õppe mahus, kestvuses või tulemuslikkuses.
Neid kõiki saab praeguses huvikoolide riiklikus süsteemituses liigagi hõlpsasti muuta. Pigem on eesmärk anda noortele võimalused tegutseda loovalt, näha uusi asju, luua kontakte ning laiendada silmaringi läbi huvitegevuse. Sisustada vaba aega kodukohas kasulikult ning last arendavalt.
Huvikooli pidamine eeldab rahalisi vahendeid. Huviringide lisarahastuse kehtestamine 2014. aastast võib niisama hästi kas tulla või mitte. Seda rahastust ootavad omavalitsused väga, sest enamuse huvikooli tegevuskuludest katab kohalik omavalitsus ning riiklik toetus oleks äärmiselt oluline. Kuid just riiklikul tasandil antakse sageli mõista, et huvikooli pidamine ei ole kohustus, vaid võimalus.
Kogukonna ülesandeks on jäetud selle pidamine ning ka mõistmine, et tegelikkuses on see investeering. Investeering kogukonna väärtustesse ning turvalisusesse, investeering kohalike noorte haridusse ja tulevikku.
Oleks suur samm positiivses suunas, kui kultuuri- ning haridusvaldkonda korraldavad institutsioonid mõistaksid huvikooli peamist eesmärki (riiklikult koordineerimatutena on need huvikooliti väga erinevad). Kiili Kunstide Kooli mõistes ei ole see vajadus toota tippkunstnikke või maailmakuulsaid muusikuid ja heliloojaid, mis toob meile rahvusvahelist krediiti. Kuigi püüame olla ka selles valdkonnas kasvulava. Meie peamine eesmärk on arendada õpilast ning tema isikuomadusi läbi loovuse, muusika ning kunsti.
Toetada tema võimete ning oskuste arengut. Nagu ütleb ka meie visioon: olla ihaldatud õpikeskkond, mille õpilased kujunevad kooli väärtusi hindavateks isiksusteks ning oma eriala spetsialistideks.
Kunsti sild
Sel korral oli ühendavaks sillaks kujutav kunst ning huvikoolid. Muusika ja kunsti keel on rahvusvaheline ning ei vaja tõlget. Kas tuleneb see sellest, et soomlased ja eestlased on rahvana niivõrd sarnased või liidab meid ühine valdkond ning tuttav "keel", kuid kaks päeva möödusid väga kiirelt ning jätsid äärmiselt südamliku ning sooja tunde. Ühtlasi jättes plaani kohtuda uuel õppeaastal Askolas, palju ideid, tegutsemisindu ning kinnituse, et kunstiga tegelemine on popp.
Kiili Kunstide Kooli nimel tänan kokkusaamisele kaasa aidanuid - Esta Kullamaa, Hillar Urbanik, Taie Saar, Valeri Kukk, Aimur Liiva ning kõiki Askola kunstisõpru.
