Huvitav: Hallpea-rähnist ja mahalastud rõngastatud kajakast

Linnuvaatluse külge loeti meie lehest palju ja seoses sellega helistas toimetusse staažikas jahimees Lembit Vaher.

Tal oli kaks küsimust. Esiteks huvitas teda hallpea-rähn, mis oli ära toodud lindude loetelus. Tema kodus olevas linnumäärajas pole sellist lindu aga ära toodud. Kas varem tunti teda mõne muu nime all? Veel rääkis jahimees, et ta laskis kunagi maha ühe jultunud kajaka (nelja kajakaliiki võib küttida), mis osutus rõngastatud linnuks.
Kas ja kuhu peab ta rõnga saatma või sellest teatama?

Küsimustele vastas talvise aialinnuvaatluse Talv 2012 koordinaator Aarne Tuule.

Hallpea-rähniks nimetati varasem hallrähn juba üheksakümnendatel. See nimi on kasutusel kõikjal ning minul ei ole käepärast ühtegi eestikeelset linnumäärajat viimasest kümnest aastast, kus ei oleks hallpearähni. Arvan, et probleemi põhjuseks on 1984.aastal E.Kumari „Eesti lindude välimääraja", mis oli pikka aega (kuni aastani 2000) põhiline linnuraamat ja seda kasutatakse veel paljudes kodudes. Seal on too lind tõesti hallrähni nime all.

Paar sõna ka nimevahetuse põhjustest. Nimelt elab Eestis kaks küllalt sarnast rähniliiki - hallpea-rähn ja roherähn, võrdluspildi leiate ka internetis olevast aialinnuvaatluse määramisabist. Nagu näha, on mõlema linnu üldmulje roheline ja seetõttu kiputakse neid tihti ka segi ajama. Kuna roherähni arvukus ja levila on väga kiirelt kokku kuivanud (teda on jäänud vaid saartele ja Lääne-Eestisse), tekkis üha suurem vajadus täpsemaks määramiseks. Seetõttu otsustati muuta täpsemaks nimi, mis kirjeldab nüüd palju õigemini linnu halli pead ja mitte kogu lindu, sest tervikuna lind väga hall ju ei ole. Ka talvise aialinnuvaatluse käigus nähakse jätkuvalt roherähne. Palume kõikidel roherähni nägijatel oma vaatlused üle kontrollida ja enamasti osutub võrdluspiltide vaatamisel roherähn siiski hallpeaks.

Mis puutub nelja kajakaliiki, keda võib küttida, siis seda ei tohi teha aastaringselt. Seadus sätestab, et kajakalistele (naerukajakale, kalakajakale, hõbekajakale, merikajakale) võib pidada peibutus-, varitsus- või hiilimisjahti ning jahti jahikoeraga (välja arvatud hagijaga) või kastlõksu ja varesemõrraga nende arvukuse reguleerimise eesmärgil 20. augustist 31. oktoobrini. Kõigist rõngastatud lindude tabamistest (leitud surnult, püütud ja vabastatud, leitud jäänused jne) palub Keskkonnaamet teatada e-posti aadressil [e-mail] või aadressil: Keskkonnaamet, Hiiu-Lääne-Saare regioon, Matsalu Rõngastuskeskus, Penijõe, 90305 Lihula vald, Läänemaa või telefonil 472 4220.

Üles tuleks märkida kõik andmed rõngalt ning täpsustada rõnga leiukoht ja -aeg ning linnuliik (kui võimalik), kelle jalas või kaelas rõngas leiti. Võimaluse korral võib rõnga ka rõngastuskeskusesse saata. Lisaks palutakse teatada leidja kontaktandmed, et saaks tabamistingimusi ja -kohta vajadusel täpsustada ning leidjale rõngastusandmed teatada.