Huvitav Põhja-Saksamaa II
Reisikirja teine osa
Reisi neljas päev: 330 elanikuga Balow küla projektide tutvustus. Küla hulka loetakse ka ümbruskonna väikeasumid, küla suuruse näitlikustamiseks toodi postiljoni igapäevase ringi suurus, mis on 14 km. Vastuvõtjaks oli Balow küla bürgermeister proua Kant, kes on vabatahtlikuna teinud seda tööd 15 aastat. Valimised toimuvad iga 5 aasta järel. Kuni 6000 elanikuga külas on bürgermeister auamet vabatahtliku tasuta tööna. Ise ta töötab külast väljas suure spordiorganisatsiooni tegevjuhina. Balow külas algatati 1998. aastal projekt «Küla lastele – küla meile kõigile». Selle projekti eesmärk on, et küla tegemistesse kaasatakse lapsed. Lapsed kaasatakse seltsitegevustes, küla jaoks oluliste otsuste tegemises, vabatahtlikus töös jne.
Saksamaal on väga populaarne seltside tegevus. Iga kodanik kuulub vähemalt 3-4 seltsi, kus ta aktiivselt tegutseb. Balow külas on väga palju seltsitegevust: spordiühing (võimlemine, keegel, jalgpall, kergejõustik) – 200 liikmega, laskeselts, näitetrupp, ühing «Solidaarsus», mis korraldab ühisüritusi kõigile, erilist tähelepanu pööratakse vanematele inimestele, vabatahtlik tuletõrjeühing, 8-16 aastastele on eraldi tuletõrjeühing. Igal seltsil ja ühingul on aastane liikmemaks, selle suurus sõltub tegevuse iseloomust, keskmiselt 100 eurot aastas. Kõik külas tegutsevad seltsid on koondunud ühte ja ühiselt on palgatud üks inimene asjaajajaks. Kogu muu töö tehakse ära tasuta vabatahtliku tööna.
Külas on lasteaed, 4-klassiline kool, kus õpib 70 last, pikapäevarühm, sõimeealistele lastehoid, vanadele päevakeskuse tegevusruumid, jalgpalliväljak, mänguväljak, ürituste väljak, spordi- ja üritustemaja. Kõik need hooned ja rajatised on remonditud ja ehitatud alates 1998. aastast proua Kanti eestvedamisel erinevate projektidega kaasrahastamisel. Kõikide objektide juures on külaelanikud teinud ise väga palju tasuta tööd. Näiteks toodi mänguväljak, mille materjali- ja atraktsioonideosa rahastati projektidest ning küla eelarvest, kuid ehitasid seda küla noored, kaasates vanemaid. Sellise laste ja noorte kaasamisega hoitakse ära vandaalitsemine, sest kes ikka tahab asja lõhkuda, mida ise ehitanud on.
Suurt elevust tekitas meie reisiseltsiliste seas kooli ja lasteaia tuletõrje varuväljapääs, roostevabast terasest läikiv toru pealejoonistatud värviliste liblikatega. Nii mõnigi proovis torusõidu ära.
Bürgermeister proua Kant rääkis naaberkülade elanike kadedusest, et miks Balow külas on tehtud palju ja teistes külades ei ole. Kogu küla elu oleneb elanike endi aktiivsusest, külaelanike soovidest ning panustest ühistöödesse ja -üritustesse, eriti tähtis on eestvedajate aktiivsus. Kui elanikud ise mitte midagi ei tee, siis ka külas midagi ei juhtu.
Edasi sõitsime Grabow’i linna, kus oli palju vanu vahvärkehitisi (puitsõrestikmajad). Linnas on kommivabrik, mis toodab 6,5 miljonit okolaadimusi päevas. Vabrikusse meid ei viidud, kuid linnas on neil tutvustus- ja esitlusruum. Kõik soovijad said meisterdada endale oma isikliku « okolaadimusi», mis anti topsiga kaasa.
Edasi viis meid reis endise Lääne- Saksamaa alale Schleswig-Holstein’i liidumaale järvede keskel asuvasse Plöni väikelinna Waldblicki hotelli, kus peatusime kaks ööd. Siiani olime olnud endistes sotsialismimaades, kus nüüd oli ehitatud uusi hotelle. Waldblicki hotell oli võrreldes eelmiste hotellidega vana, paistis veidi väsinud ja räämas, aga armas, hotellis oli baar ja söögisaal. Omaniku eluruumid paiknesid baari peal, eluruumide sissekäik oli samas, kus hotelli ja baari sissekäik. Hommikul vara ja õhtul hilja käis omanik oma väikeseid koeri jalutamas, päeval ja õhtul oli ise baaris ja hotelli vastuvõtus töötamas, õhtul libistas baarileti taga vaikselt valget veini. Niisugune mõnusalt koduselt hubane koht.
Õhtusöök ja vastuvõtt oli määratud pooletunnise bussisõidu kaugusel ühes suurema saaliga restoranis, kus oli vastuvõtjaks kohalik «LAG Schwentine- Holsteinische Schweiz» tegevusgrupp, samuti olid õhtusöögil meiega tutvumas kohalike seltside ja ühingute esindajad. Vastuvõtukõnega esinesid kohalik bürgermeister ja Schleswig-Holstein’i liidumaa põllumajandus-, keskkonna- ja miljööminister, kes andsid ülevaate liidumaa maaelu arendamise poliitika läbi LEADER prisma. Õnneks meie seltskonnas oli ka Hanila laulu- ja mänguseltsist akordionimängija Eha, siis peale õhtusööki läks väikeseks tantsuks ja lauluks. Palju elevust tekitas «Õllepruulija» laul. Järgmisel päeval oli õhtusöök samas kohas ja siis oli bürgermeistril ka naine kaasas, sest proua soovis kindlasti näha inimesi kui ilmaimet, kes kohe kui muusika kõlab, kõik kõva häälega kooris laulavad. Proua ise tegeleb laulmisega, on välja andnud ka plaadi, mis meilegi kaasa anti. Kahjuks sel õhtul enam laulmiseks ei läinud ja proua ilmaimet ei näinud.
Reisi viies päev: Hommikul vara jälle bussi, sõit läbi Kieli äärelinna kiirteele Schlei maakonna keskusesse Schlesswigi. Linn asub ise Schlei-Fjordi kaldal. Slesswig on Põhja-Euroopa vanim linn, aastal 800-1000 oli see viikingite kaubanduskeskus, siis põles linn maha. Linnas on praegu 24 000 elanikku, uhke piiskoplik toomkirik, linna ümbruses palju looduskaitsealasid, järvesid, viikingiteajastu mälestisi, mõni neist ka UNESCO kultuuripärandi nimekirjas.
Esmalt külastasime rajatavat kokakooli. Vastu võttis meid seal omanikest abielupaar, kes seda ettevõtmist seal rajasid. Ostetud oli suur vana taluhoone, millest ehitatakse kokakool, mis propageerib kohalikku toitu. Ehitus ja aia rajamise tööd olid pooleli. LEADER programmist oli taotletud raha kokakooli köögi rajamiseks. Samasse majja tuleb ka majutuskoht 12 inimesele ning köök majutuse teenindamiseks. Majutusosa rajamiseks investeerisid omanikud laenuraha. Omanikud selgitasid kui tähtis on niisuguse ettevõtmise algatamiseks välja töötada rajatava ettevõtte eelarve ja äriplaan. Eelarvet ja äriplaani kontrollivad väga tähelepanelikult nii laenu andvad pangad kui ka LEADER programmi rahataotlust läbivaatav komisjon.
Seejärel külastasime Schleswigi «Kaubanduse maja», mis on tööstus- ja kaubanduskoja informatsioonikeskus. Seal võttis meid vastu tööstus- ja kaubanduskoja juhataja, kes tutvustas käimasolevaid projekte, mis suures osas on seotud turismi arendamisega maakonnas ja eriti ümber suurt turismipotentsiaali omava Schlei fjordi. Schlei fjord ise on Läänemere fjord, mis on 42 km pikk, keskmiselt 1,3 km lai ja 3 m sügav, väga maaliline ja pakub turistidele mitmesuguseid puhkevõimalusi. Schlei fjord on Kieli ja Hamburgi elanike populaarne puhkuseveetmise paik. Keskajal oli fjord väga tähtis kaubatee.
Edasi sõitsime külastama Brodersby kauplust. Kaupluse ukse peal võttis meid vastu kaupluse omanik personaalse käepigistusega ja valjuhäälse tervitusega. Kohalik bürgermeister tutvustas meile kaupluse taasavamise lugu. Ümbruskonnas elab talvel 500 elanikku, suvel on 2000 elanikku. Ümbruskonnas on 250 suvemaja ja lisaks 2 jahisadamat. Kohalik kauplus sulges uksed 2002.aastal. 5 aastat ei leitud kaupmeest. Kohalikud elanikud leidsid, et külas oleks kauplus väga vajalik ning samas on kauplus ka suhtlemiskoht. EL rahadega remonditi kauplusehoone ning 2007. aastal leiti uus kaupmees. Vald aitab kaupmeest rendimaksetega sel tingimusel, et kaupluse dokumentatsiooni on võimalik omavalitsusel kontrollida. Kaupmees ise on leidnud koostöövõimalusi linnas asuva supermarketiga ja seetõttu on kaupluses täiesti võrreldavad hinnad supermarketiga. Kaupluses on eraldi postkontori osa ja samas ka väike kohvikulett, kus siis korraldatakse ka kohalikke väikeseid kokkusaamisi, koosolekuid ja kus inimesed saavad poodi ja postkontorisse tulles omavahel suhelda. Kohalikud elanikud on leidnud, et nii väikeses kohas peavad inimesed ise aitama kohalikul kaupmehel ellu jääda ja peab tekkima «meie» tunne, seepärast ostavad kohalikud ikka kohalikust poest kaupa, mitte ei too linnast töölt tulles kauba supermarketist kaasa. Tegime siis ka kohalikule poele käivet, mille üle kaupmehel oli väga hea meel, ja soovis, et me ikka tagasi tuleksime.
Edasi sõitsime üle väga omapärase väikese silla teisele poole Schlei fjordi Hülseni kämpingualale. Kõigepealt sillast. Sild on üherealine, sillal toimub selle ühe rea peal nii auto-, bussi- kui rongiliiklus, kogu liiklus muidugi on reguleeritud fooriga. Sealne rong ei ole meie rongidega võrreldav, vaid on selline väike ja elegantne voolujooneline ühe või kahe vaguniga pigem bussisarnane liiklusvahend. Ja kuna fjordil on ka tihe purjekate- ja laevaliiklus, siis lisaks auto- ja rongiliiklusele tõstetakse sild üks kord tunnis kindlal kellaajal üles laevaliikluseks. Seega väga multifunktsionaalne sillake. Kämpinguala oli näide era- ja avaliku sektori koostööst. Enne olid see ala haagissuvilate kämpinguala, selle ostis ära üks suurinvestor, kes likvideeris ära haagissuvilate platsid ja ehitab sinna praegu puhkemajasid, vist kokku 36 majakest. Iga puhkemaja on ette nähtud 6 inimesele, kus on magamistoad, köök, elutuba, igal majal oma terrass ja õueala, igal majal eraldi oma maaküte. Kogu ala tuleb üsna privaatne ja luksuslik. Praeguseks ei olnud veel kõik majad valmis aga majutus osades majades juba toimis, vähemalt kolmes majas olid külastajad sees ja see oli septembri viimane üsna tuuline ja jahe päev. Kohalik omavalitsus koos suurinvestoriga korrastavad üsna suured paadisillad ning avaliku ujumiskoha ja puhkeala.
