„Ida-Virumaa helesinised laguunid“ ei ole loodusimed, vaid kinnised tööstusobjektid
Mis on settetiigid?
Elektritootmine toimub Eesti Energia Narva Elektrijaamades Eesti, Balti ning valmivas Auvere elektrijaamas. Elektrijaamade kateldes jääb põlevkivi põletamisel üle suures koguses tuhka, mis ladestatakse tuhaväljadele elektrijaamade läheduses. Tuha transportimiseks tuhaväljale kasutatakse hüdroärastuse süsteemi, kus tuhk uhutakse veega katelde alt pumplatesse ja pumbatakse sealt torusid mööda tuhaväljale. Oma omadustelt tsemendile sarnanev tuhk moodustab tuhaväljal veega reageerides monoliitse kivimi, ülejääv vesi valgub settetiikidesse ja pumbatakse sealt tagasi elektrijaama. Kuna tuhaärastussüsteem on kinnine, siis kasutatakse transpordivett üha uuesti ja uuesti.
Miks on settetiikide vesi helesinist värvi?
Tuhaväljade settetiigid meenutavad tõepoolest oma hele- või lasuursinise värvi poolest Šveitsi mägijärvesid. Sellist efekti põhjustavad vees sisalduvad ülipeened lubjakivi osakesed, kui valgus peegeldub nendelt tagasi. Täiendavat efekti annab ka veekogu põhjas olev hele karbonaatne sete.
Kas settetiigid on ohtlikud?
Keskkonnale on settetiigid ohutud. Settebasseinide vesi ringleb kinnises süsteemis ning ei satu pinna- ega põhjavette. Praegu kasutatav tuhaladestamine ja -ärastus on parim võimalik tehnika. See on kindel ja aastakümnete jooksul ennast nii tehnoloogiliselt kui ka keskkonnakaitsealaselt tõestanud lahendus, mis loomulikult on kaetud ka keskkonnalubadega. Seda, et settetiigid on keskkonnale ohutud, kinnitab nii 2013. aastal läbi viidud Eesti Geoloogiakeskuse uuring kui ka tuhaväljade ümber rajatud 99 seirekaevuga võrgus toimuv regulaarne pinna- ja põhjavee seire. Mingisugust reostust või saastet tuhaväljadelt ega settebasseinidest loodusesse seega ei jõua. Eesti Energia on väga huvitatud sellest, et meie tootmine oleks keskkonnale ohutu.
Balti elektrijaama töötavalt tuhaväljalt, kuhu ladestatakse vähe vett siduvat tuhka, ja suletud tuhaväljalt, kuhu tuhka enam üldse ei ladestata, tuleb siiski aeg-ajalt vett peale töötlemist välja lasta. See on tingitud Eesti positiivsest veebilansist – meil sajab rohkem, kui ära aurub. Et vesi settebasseinist piltlikult öeldes üle ääre ei hakkaks ajama, tulebki osa vett pärast spetsiaalsetes sõlmedes neutraliseerimist settebasseinist välja juhtida. Neutraliseeritud vee loodusesse laskmine on ohutu, seaduspärane, kompleksloa tingimustega kaetud ning selle keskkonnamõju on hinnatud ja samuti loaandja poolt aktsepteeritud.
See, et tuhavälja vett tuleb neutraliseerida ja välja lasta, näitab ka, et tuhaväli ise on veekindel ja sealtkaudu vesi loodusesse ei imbu.
Huvilistel soovitame aga vaatamata haruldasele ligitõmbavale värvile siiski settetiikidest eemale hoida. Põlevkivituhk on küll sama ohutu nagu näiteks tsement, kuid settetiikide vesi on leeliseline ja selle pH tase on üsna kõrge ning kokkupuude sellega ei ole tervislik. Tegemist on ka kinniste tööstusobjektidega, mis on vastavate siltidega märgistatud. Kuna ühe settetiigi juurest läheb ainuke tee suvilate juurde, siis ei saa Eesti Energia seda sulgeda, kuid palume võõrastel settetiikidele juurdepääsu keelavaid silte kindlasti tähele panna ja nendega arvestada!
Kus veel saab näha haruldast helesinist vett?
Tuhaväljade settetiigid ei ole ainuke võimalus näha haruldast helesinist veevärvi Eestis. Sama efekti näeb sobilike valgustingimuste korral näiteks ka Pandivere kõrgustikul asuvates Äntu järvedes ning ka Rummus, kus asub populaarne ujumis- ja sukeldumiskoht. Ka endisesse põlevkivikarjääri rajatava Aidu veespordikeskuse sõudekanali vesi on ainulaadset helesinist värvi, kuid tema pH tase on looduslik. Lisaks erilisele veevärvile pakub Aidu tervist ohtu seadmata ka ohtralt võimalusi aktiivseks puhkuseks. Aidu veespordikeskusesse pääseb eelneva kokkuleppe alusel veespordikeskusega.
