Läbi said käidud Rapla, Järvakandi, Türi, Paide, Rakvere ja Sõmeru noortekeskused. Meie eesmärk oli näha võimalikult erinevaid noortekeskuseid – nii uuemaid kui vanemaid, suuremaid kui väiksemaid. Igale keskusele andsid oma hinnangu meie noored.

Reis algas Rapla noortekeskusest, mis asus meie üllatuseks keset eramajade rajooni ühes varem eramuks olnud kahekordses kivimajas. Ruumid olid küll väikesed, kuid tundusid noortele hubased. Vanast garaažist oli tehtud lauatennise ruum, kus seintel grafiti.

Boonuseks vana maja juures on kindlasti aed – kel isu, võib ise minna ja puu otsast õuna võtta. Aias oli peidus ka turnimissein. Hoovi peal kõrvalhoones oli peegelsaal, lahe koht pidude ja ürituste jaoks. Samas saavad ruume kasutada ka teised – näiteks toimub seal väga populaarne karate trenn.

Liiga korras

Edasi sõitsime Järvakandi noortekeskusesse. See avati vaid mõned kuud tagasi. Vana hoone renoveeriti Innovest saadud toetuse abil. Ruumid olid nii uued, et isegi remondi lõhn oli veel sees. Tundus, et noored ennast veel uues majas sisse seadnud ei olnud. Kõik oli justkui liiga korras.

Samas oli seal leitud vahva viis noorte kunstiteoste kasutamiseks. Koostöös sisekujundajaga oli valitud parimad tööd ning noored ise said oma teosed noortekeskuse tegevustubade seintele kanda. Idee jätsime ka uue Rannamõisa noortekeskuse tarbeks meelde.

Järgmisena viis reis meid kevadpealinna Türile. Ka Türi noortekeskus oli avatud alles esimesi nädalaid. Taas Innove rahadega ümberehitatud vanas katlamajas on noortele pinda 700 ruutmeetrit. See oli esimene suurem noortekeskus meie reisil ning loomulikult vaatasime kõik ahhetades ringi – millised võimalused! On ju nii Tabasalus, Sakus kui Kiilis noortekeskuste ruumid vägagi kitsastes tingimustes.

Türi keskuse põhikorrus oli planeeritud avatud ruumi põhimõttel ehk noorte päralt oli üks suur saal, kus sai nii mänge mängida, telekat vaadata kui lihtsalt diivanil pikutada. Sama saali on võimalik lükandustega poolitada ning kasutada erinevate trennide läbiviimiseks. See saal on varustatud kaasaegse valgus- ja helitehnikaga. Jääb vaid oodata uudiseid Türi noortekeskuse populaarsetest pidudest.

Huvitav lahendus oli leitud ka noorsootöötajatele – nende töökohaks oli helikindlate klaasist seintega ruum, kus videokaamerate abil on võimalik jälgida tegevust terves majas. Suurim üllatus oli aga hoopis kõrvalmajas. Siseruumides oli peidus korralik skatepark – nii ruladele kui trikiratturitele.

Eesti suurimaid

Veel külastasime Paide noortekeskust, mis on ilmselt Eesti üks suuremaid. Nende käsutuses on suured ruumid vanast koolimajast – kokku 1800 ruutmeetrit. Sealt noortekast leiab eraldi ala noorematele külalistele ning teised ruumid natuke vanematele. Olemas on poksikott, piljardilaud, õhuhoki jne. Lisaks täismõõdus spordisaalile oli keldriruumides ka mudelautode rada.

Maja tutvustanud töötaja andis väga head nõu uude majja planeeritavate materjalide valikul. Paide noortekeskuse värvid olid näiteks kõik ühe aktiivse noore valitud.

Paidest suundusime Rakverre, kus meid ootas vastukaaluks Paide suurele noortekeskusele meie enda Tabasalu noortekeskuse mõõtu paik. Küll kõik uue värvikihi all ja avarama planeeringuga. Seal-ne õhkkond näitas, et noorte seas populaarne koht ei pea alati tähendama suuri ruume. Tähtsam on, et noorteka kasutaja ennast mugavalt ja turvaliselt tunneks.

Meie noorte seas tekitas elevust Rakvere noortekas olnud tantsumatid, aga kohalikud väiksed poisid olid tantsimisega nii ametis, et keeldusid oma kohta loovutamast. Nüüd ei jäägi muud üle kui ka meie noortekeskusesse tantsumatid muretseda.

Täpiks i-le oli Sõmeru noortekeskus endises kultuurimajas. Noorte kasutada on kahekorruseline suur maja spordisaali, korraliku lava, peegelsaali, jõusaali ning saunaga. Majas on ka kohvik. Meie reisiseltskonnale meeldis väga esimese korruse koridori kujundus – see oli justkui väike pargirada, kus maas oli muru, puud kasvasid pargipinkide kõrval ning siilid uudistasid põõsastest. Väga soe ja kodune tunne jäi.

Sõmerus ootas meid ees ka suurim üllatus – selle suure maja peale on vallas tööl vaid üks noorsootöötaja. Noorte arvates oli just Sõmeru see, kust võiks eeskuju võtta.

Reisil jõudsime selgusele, et puuduvad ühesed reeglid või lahendused noortekeskuse suuruse, sisustuse, värvitoonide, funktsioonide, lahtioleku aegade ja kõige muu vallas. Iga noortekeskus peab tulema just nende noorte nägu, kes seal käima hakkavad, ning meil on hea meel, et Harku, Saku ja Kiili valla noored on aktiivselt kaasa rääkinud uue noortekeskuse planeerimisel Rannamõisa.