Iga päev on ise ilm
Ilmauudised on tavaliselt päevauudiste kõige tähtsam uudis. Inimestelgi, kel muust rääkida pole või kui tahetakse olla viisakad ja teravaid teemasid mitte puudutada, läheb jutt ikka ilma peale.
Kuidas käib ilmaennustamine Väike-Maarja meteoroloogiavaatlusjaamas, mida arvab ilmast ja oma tööst kauaaegne ilmavaatlusjaama juhataja Inna Kallasmaa, sellest allpool juttu tulebki.
Ilmajaama www.emhi.ee kodulehel on kirjas, et ilmavaatlusi tehakse ööpäevas iga kolme tunni tagant. Millal siis ilmajaama töötaja üldse puhkab? Inna Kallasmaa selgitab seepeale, et ilma on vaja kogu aeg vaadata ka oma silmaga. Nii vaadataksegi kõik 24 tundi ilma.
“Kaasajal lihtsustavad inimese tööd automaatjaam ja teised seadmed.
Automaatjaam edastab andmed iga kahe minuti tagant arvutisse ja Tallinnasse. Kuna kõiki nähteid seadmed veel ei registreeri, siis osa tööd tuleb teha käsitsi, näiteks andmed lume hulga või pilvede kohta,” selgitab Inna Kallasmaa.
Praegu kasutatakse palju numbrilisi näitajaid, mille alusel koostavad program-mid ilmamudeleid. Sünoptiku ülesanne on neist sobivad välja valida. “Sünoptiku töö on huvitav, aga tänamatu,” räägib oma tööst Inna Kallasmaa.
Miks olete jäänud truuks sellele tööle?
Inna Kallasmaa on terve elu seda tööd teinud. “Huvitav on, eriti see, et meie ilm kogu aeg muutub.”
lmaennustajale endale meeldib ilm alates kevadest, kui külmad ilmad ära lähevad. Äike on küll põnev jututeema, aga Ärinal lageda välja peal asuvas vaatluspunktis ilmavaatlejad äikese üle ei rõõmusta. Õnneks on vaatluspunktil piksevarras, kui äike juhtub lööma, siis lööb sinna.
Eesti on territooriumilt väike, aga ilmaerisused on siin suured
Suurte ilmaerisuste tõttu ongi Eestis palju vaatlusposte. Ilm muutub meil pidevalt aga seetõttu, et oleme kolmest küljest ümbritsetud veega. Kui meil võib talvel temperatuuride vahe olla 25 kraadi, siis Põhjaja Lõuna-Saksamaal on vahe ainult kuus kraadi.
Siin ei saja palju vihma. Näiteks Norras on üks linn, kus sajab 360 päeva aastas.
Eesti sünoptikute ilmaprognoos on kõige täpsem
Interneti vahendusel saavad inimesed ise ka ilma ennustada. Meie telekanalid kasutavad nii Soome kui Eesti ilmajaamade poolt ennustatavat ilma. Meie sünoptikud ennustavad Eesti ilma täpsemalt, kuna tunnevad kohalikke olusid paremini. Mõnikord juhtub, et teiste maade sünoptikud pakuvad meile äikest, aga meie ilmaandmed seda ei näita.
Taasiseseisvumise järel on ilmaennustamine palju täpsemaks muutunud. Saime hakata kasutama Saksamaa ja Soome ilmaradari andmeid (pilte). Ilmaseadmed on kallid ja nende muretsemine sai taasiseseisvumise algaastail võimalikuks teiste riikide abiga.
Eestis on kuus ilmavaatlusjaama, kus töötavad inimesed
Üks kuuest inimestega varustatud ilmavaatlusjaamadest on Väike-Maarja oma, kus töötab kuus inimest. Ülejäänud on automaatjaamad. EMHI teateil on kavandatakse ilmavaatlusjaamad viia üle kõik automaatjaamadele ja vähendada nii töötajate arvu. Hea uudis meile on, et see ei puuduta esialgu Väike-Maarja ilmavaatlusjaama.
Väike-Maarja vaatlusjaam asub neist kõige kõrgemal, 121 meetrit merepinnast.
Kunagi asus vaatluspunkt Tapa linnas. 1962. aastal toodi Tapa ilmavaatlusjaam Ärinale põldude vahele üle. Siinne ilmavaatluste andmetejada pole väga pikk, esimesed andmed pärinevad 1962. aastast.
Automaatjaam suudab iseseisvalt töötada päikesepatareide abil. Aga mõnikord automaatika võib ka mööda panna. Näiteks võib automaatika pidada masti otsast alla langevat härmatist hoopis lumesajuks. Seepärast peabki oma silmaga üle vaatama ja andmeid täpsustama. Kui voolu pole, siis saab automaatika kuus tundi ilma elekt-rita hakkama.
Väike-Maarja ilmavaatlusjaam sai eurorahade eest automaajaamale aia ümber, peagi saadakse lumekõr-guse- ja sademetemõõtja.
Varem tehti ka agrovaatlusui
Uuringuid päikesepaistelisuse kohta meie ei tee, seda tehakse põhjalikult Tõraveres.
Varem tehti Jõgeval põhjalikke agrovaatlusi. Jõgeval tehti ära tohutu uurimistöö majandite kohta. Majandid olid huvitatud, kus millist kultuuri kasvatada. Tänapäeval pole talunikud agrovaatlustest enam huvitatud. Ka ei tahtnud nad, et nende põldudel käiakse.
Rahapuudusel kaotati EMHI-s ära agrovaatlused. Praegu töötab agrovaatluste alal Eestis üldse ainult üks inimene. Kunagi kaotati ära ka mereosakond, see on tänaseks taastatud.
Inimesi huvitavad ilmarekordid...
Inna Kallasmaa juba teab, mis inimesi ilma juures huvitab - muidugi ilmare-kordid. Ta võtab välja pakus kasuta ilmaandmetega ja hakakb sirvima. Näi-teks 1992. aasta 11. augustil mõõdeti siin 34,5 kraadi sooja. Sel suvel oli kõige kuumem ilm 28. juulil – 32,3 kraadi. Meil oli kauem kuuma kui mujal.
Külmarekord mõõdeti 1978. aasta
31. detsembril, mil Väike-Maarjas mõõdeti 36,2 kraadi ja Narvas koguni 42,6 kraadi külma.
.. ja äike Äikest on siinkandis palju. Äikese esinemine on seotud meie asukohaga Pandivere kõrgustikul. Äikesed paistavad viimastel aastatel silma sellega, et toovad kaasa kahjustusi. 1972. aasta suvel oli äikest koguni 31 päeval. 1985. aastal esines äikest 26 päeval, aga 1960. aastal oli vaid 10 äikest aastas. 2000. aastal kestis ühel päeval äike üheksa tundi. “Siis keerutas äikesepilv ümber Ebavere, lõi välku ja müristas.”
Tänavu mais oli üks äike, juunis mitte ühtegi. Keravälku oli sel suvel Avispeal ja Tamsalus.
Äikesepilved tulevad meile ikka teatud suunast, näiteks Simuna poolt. Ebavere mägi lahutab pilve kaheks ja siin nad siis tiirutavad ümber Pandivere ja saavad kokku Pandiveres. “Kaablimehed on teadnud rääkida, et kord tagunud äike kaablitesse lausa meetriste vahedega,” teab Inna Kallasmaa rääkida kummalisi lugusid äikesest.
Inimesed püüavad äikese kaugust ära arvata sellega, et hakkavad lugema numbreid pikselöögist kuni kõuekõminani. Kui suur on arv, nii kaugel arvatakse olevat äike. Kas see vastab tõele?
“Kõuekõminat on kuulda tavaliselt kuni 10 km kauguselt. See oleneb ka tuulesuunast, teinekord on kuulda ka 12 kilomeetri kaugusel.”
Tänapäeval saavad ilmaennustajad kasutada täpseid programme ja andmeid äikese kohta, mis ennustavad äikeselöögi kilomeetri täpsusega. Inna Kallasmaa näitab arvutist, et intervjuu ajal on äike löönud kell 10.57 Lätis ühte kohta.
Vaatame ilmakaarte edasi. “Täna
(5. augustil) jääme lõunast tuleva vihma ja jahedama ning Venemaalt siia ulatuva kuuma õhumassi piirile. See võib taas täna äikese tuua,” loeb andmetest välja Inna Kallasmaa.
Mille poolest on siinne ilmastik eriline?
Talved on külmad. Lumikate püsib kaua maas. Kevadel esineb hilisöökülmi ja sügisel hakkavad öökülmad varakult peale. Äikest on palju, samuti härmatisi, jäiteid ja need püsivad kaua.
Tuuline kant Veel paistab Väike-Maarja ilmavaatlusjaama asukoht välja sellega, et siin on alati tuuline, vähe on tuulevaikseid ilmu. “Siin hakkab ka tuulekiirus enne suureks minema kui saartel ja rannikul.” Tagantjärele mõeldes: missugused prohvetlikud sõnad. Kaks päeva hiljem teatas EMHI 8. augusti äikesetormi kohta: “Kõige tugevam tormi-iil mõõdeti Väike-Maarjas 36,5 m/s, mis re-gistreeriti kella 19.50 ja 20.00 vahel.”
Inna Kallasmaa ütleb, et inimene ise on metsade raiumisega kaasa aidanud tuulekoridoride tekkele. Hiljutigi oli kaks tugevat tuuleblugi, mis puid murdis ja katuseid viis. Eestis mere peal tekkivad vesipüksid ja maismaal trombil pole haruldased. “Tromb tekib siis, kui äikesepilv maapinnale jõuab ja selle sees muutub õhurõhk väga madalaks. Tekib väga tugev tuul, mis kisub enda eest kõik maast välja.”
Varaste ja hiliste öökülmade kant
Öökülmad saabuvad Väike-Maarja maile varakult, võivad tulla juba septembris. 1986. aasta 28. septembril oli õhus miinus 4 kraadi, maapinnal miinus 8 kraadi, kohati isegi miinus 12 kraadi. Külm võttis ära kartuli ja köögivilja, lumepaksus oli 10 sentimeetrit. Kevadel esineb hiliseid öökülmi. Näiteks 1975. aastal oli 29. ja 30. mail sirelite õitsemise aegu öökülm, sadas lörtsi ja lund.
Ameeriklased ennustasid ette väga kuuma suve
Tänavuse aasta ilma - külma talve ja väga kuuma suve - ennustasid ameeriklased oma vägeva ilmaennustamise tehnikaga üsna täpselt. Läinud talv oli külm tänu Golfi hoovusele, mis oli paar kraadi jahedam.
Neile, keda ilma asjad rohkem huvitavad, soovitab Inna Kallasmaa lugeda raamatut “Eesti ilma riskid”.