Mis on asendusistutus

Paljudes omavalitsustes on kehtestatud kord, mille alusel tuleb tiheasustusalal ehitustele ettejäävad elujõulised puud asendada uutega. Erinevused on raiutavate puude väärtuse hindamise metoodikas ning nende asendamise mahtudes, st kas ühe mahavõetava puu asemele istutatakse üks või mitu noort puud.

Nõmmelastele on tuttav von Glehni põhimõte, mille kohaselt tuleks iga ehitusplatsilt mahavõetava puu asemele istutada uus. Tänapäeval on linnapuude elutingimused kahjuks hulga raskemad ning selleks, et linnas kasvava kõrghaljastuse maht säiliks, tuleks uusi puid istutada rohkem. Linnas kehtiva korra kohaselt nõutaksegi ehituse tõttu raiutava elujõulise puu asendamist (sõltuvalt selle väärtusklassist) mitme suure puukoolist ostetud istikuga. Uued puud (erandjuhul põõsad) soovitame istutada eelkõige samale kinnistule, kui sinna ei mahu, siis leiame mõnes linnapargis või allees sobiva koha. Viimasel juhul selgitame üheskoos, kes, millise hinnaga, milliseid puid ja kuhu istutab. Lisaks on asendusistutuse tegijal lepinguline kohustus hooldada taimi kaks aastat, et tagada nende ellujäämine.

Raiutavate puude väärtuse hindamine

Ehitusprojekti koostamine peaks algama kinnistul kasvavate puude hindamisest, et selgitada, millised puud on väärtuslikud (tuleb säilitada) ning kuhu on võimalik midagi ehitada. Puu väärtusklass sõltub peamiselt selle liigist, jämedusest ja tervislikust seisundist. Dendrohinnangu tellib tavaliselt maaomanik või arhitekt vastavat kogemust omavalt dendroloogilt või arboristilt. Selle põhjal saab kohe kalkuleerida, kas tasub ehitada väärtuslikemate puude asemele või sinna, kus neid pole või kasvavad väheväärtuslikud puud. Veel tasub arvestada, et reeglina ei lubata säilitatavatele puudele ehitada liiga lähedale, et mitte kahjustada nende juuri. Seega tuleb asendada ka mõned kuni 5 meetri kaugusele jäävad puud, sest läbilõigatud juurtega suur puu võib ootamatult pikali kukkuda või mõne aasta pärast kuivada.