Ees seisis loeng teemal ÕLU - ajalugu ja tänapäev ning seejärel kuue eksklusiivõlle degusteerimine. Kogu ettevõtmise hingeks, lektoriks ja eksperdiks oli Tartu Ülikooli õppejõud Karmo Tüür, õlleklubide asutaja, Tartu eksklusiivõllepoe nr 1 omanik, kes on ka õlleklubi Gambrinus eestvedaja.

Asja tuum on selles, et Tüür tegeleb üksnes eriliste õllede, valikõllega, mida ei leia kaubamajadest ega poodidest.

Laiatarbeõlu ei kuulu tema müüdava kauba hulka. Tartu õllepoes on müügil vaid õlled, umbes 50 erinevat marki õlut. Omaniku jutu järgi kavatseb ta sortimenti mitmekordistada.

Eestisse toodud kvaliteetõlu on pärit paljudest Euroopa vanadest õllemaadest nagu Belgia, Šotimaa, Iirimaa, Prantsusmaa, Holland, Inglismaa jt.

Õlle degusteerimine pani mehed tõsiselt nuputama, sest 10-palli süsteemis tuli panna punktid õlle kanguse, maitse, vahu, värvuse jm eest. Ja nagu näitasid pärastised kokkuvõtted (hindamise viisid lõpuni 19 meest), lahknesid arvamused nii mõnegi hinnangukriteeriumi osas. Küllap on see ka loomulik, sest mehed olid alles ülikooli esimesel kursusel, n-ö „rebased". Kuuldud loeng andis nii mõnegi hea vihje või tähelepaneku, mida annab edasises praktikas üle kontrollida.

Õlut mõistetakse nii ja naa

Oma õllepoodi ootab Tüür „kiiksuga õllesõpru", kes oskavad lugu pidada kvaliteetõllede nautlemisest, sest nendel õlledel on peamine just maitse, mitte selle kogus või hind.

Loomulikult on külapoodide nurgatagustes ka teistsuguseid jutte aetud, kui kaheliitrine plastikpudel ringi on käimas.

See on juba omaette seltskond, oma kommetega. Saunaklubi toetab oma tegevuses teisi suundi, neid, millest ka Karmo Tüür väga hingestatult rääkis.

Enne kui leilimõnusid nautima mindi, said ülikooli kursandid kätte tunnistuse, millel kursuse läbinu täisnimi, ja väide, et tegemist on õllesõbraga.