Iisaku Muuseumi kaminasaalis on avatud näitus „Talumatsist härrasmeheks“

Varasematel aegadel oli välimuse järgi võimalik vahet teha, kas see inimene oli pärit maalt või linnast, oli rikas või pops.

Eesti talumees kandis kuni 19.saj II pooleni peamiselt rahvarõivaid. Seejärel hakati aegamööda üle minema linnamoele. Esimesed linlikuma moe järgijad olid mehed, eeskätt maal elavad haritlased, seejärel nooremad mehed. Moodsamad rõivad lasti õmmelda väljaõppinud rätsepal.

Vabrikutööna valminud riided ning jalanõud ilmusid laatadele ja kauplustesse 20.saj alguskümnenditel. Hakati kandma pikki pükse ja vammuskuube (pintsakut), ülekuubede asemele ilmusid palitud.

Mõisaametnikud ja jõukamad talunikud on 19.saj keskpaiku kandnud ka saterkuube. Peakatteks oli suvisel ajal kaabu või nokaga müts, talvel läkiläki. Jalas hakati kandma saapaid, alates 19.saj lõpust ka kamasse. 20.saj alguses said tuntuks kalossid. Meesteriietuse juurde hakkas kuuluma ketiga uur ja jalutuskepp. Pidulikemal juhtudel ilmusid ka maainimeste selga sabakuued ja frakid.

Näitusega heidetaksegi pilk Eesti maamehe rõivastele ja aksessuaaridele 19. saj teisest poolest kuni 20.saj keskpaigani.

Näitus on avatud juuli lõpuni, tulge vaatama!