Kuna iga kuu esimesel nädalavahetusel on vanaemadel temaatiline kooskäimine ja vastlapäev on sellel aastal nihkunud märtsikuusse, jäi üle korraldada 1.veebruaril presidendi vastuvõtt.
Presidendipaar. Foto: M. Pikhoff
FOTO: Meie Keskel
Et koosolemine oleks pidulikum ja rahvarohkem, tekkis mõte korraldada see Iisaku rahvamajas. Üritusele kutsusime ka külalisi „Tantsumemmedest" ja „Eakate päevakeskusest".
Eestvedajateks nagu alati, Hille Reinsalu ja Asta Talviste koos rahvamaja tubli kollektiiviga. Ilm ei soosinud sel päeval kodust väljumist, küllap oli ka muid põhjuseid, sellest siis külaliste tagasihoidlik osalus.
Pärast väikeseid ümberkorraldusi laudade ja toolidega saime toreda seltskonna vanaemadest ning tantsumemmedest ühise pika laua taha. Laual nagu alati tee ja kohv ning igaühel kaasas maitsev suupiste, eriti maitsva koogi tegemisega oli vaeva näinud juubilar Maie. Kui esimene sagin möödas, paluti „presidendipaari" sisenemiseks püsti tõusta. Kuna president ei tundnud ennast kõige paremini, pidas kõne presidendiproua. Aga millise kõne! Presidendiproua oli laia silmaringiga ja sõnakas ja kui humoorikas! Kui President paistis silma kikilipsu pika valge salli ja äsja Inglismaalt toodud tuttuute lipukirja sokkidega, siis proua säras saabuva aastaga kooskõlas sinises kleidis, jalas baleriinad ning õlal rulluisud. Kõne peetud, järgnes kätlemine. Kohale oli saabunud vaatamata halvale ilmale külalisi üle terve Eestimaa: koori „Ilusad viisid" esilaulja Sirli Hõbekõri, Salme Kihnu saarelt, Rahvateatri esindaja Merka koos saatja ja lavastaja Joosephiga, Õie Õismäel koos vanaema Juuliga jne. Millegipärast ei tundnud ma ühtegi nimetatud külalistest. Vastuvõtu kohaselt järgnes pokaal šampanjat ja valss.
Igaühele meelepärast tantsumuusikat sai tellida Merlelt, kellel oli käepärast mitmete erinevate ansamblite pillilugusid. Oli palju naeru, nalja ja tantsu. Presidendipaar ei väsinud meid lõbustamast oma lugudega.
Kiiresti möödus keskpäev ja aknast laia lumesadu märgates tuli astuda koduteele.
Oli meeldejääv üritus.