Kultuuripärliks olek on Ilmale järjekordseks tunnustuseks pikas reas, kuid sellest hoolimata on ta liigutatud. „See oli väga pidulik üritus," lausub ta. "Olen väga tänulik Padise vallale, mis mind sellele kultuuripreemiale esitas."

10 aastat Padisel

Ilmselgelt on ka Padise vallal põhjust Ilmale tänulik olla, et ta kümme aastat tagasi võttis vastu rahvamaja projektijuhi Marika Laanese kutse tulla Padisele rahvatantsijaid juhendama.

Piltlikult väljendudes saabus rahvuskoondise treener juhendama amatööre. Liiatigi on kord nädalas harjutada liiga vähe. Ometi on Padise rahvatantsijad jõudnud välja I kategooria tasemeni.

Suureks stiimuliks tantsupeod, mis panevad silma särama igal tantsijal ja kuhu esinema jõudmiseks ei piisa ainult sooviavaldusest.

Ilma elutööks on tantsuansambel Sõprus, mille juhendajaks oli ta aastatel 1958-2002.

Vaevalt on Eestis juhti, kes on olnud ühe kollektiiviga igapäevaselt ja töiselt seotud üle 40 aasta. Praegu jagab aga Ilma oma teadmisi lisaks regulaarsetele tundidele Padisel ja Keilas ka tantsujuhtidele üle terve Eesti. Istub oma Honda maasturisse ja sõidab kohale sinna, kuhu vaja. „Noori on palju, kes tahavad tantsuõpetajaks saada. Niikaua kui jaksu jätkub, niikaua teen - tööd jätkub."

Tants on tervis ja hea vorm

Ilma jaoks on rahvatants sama suur ja sama huvitav kui terve maailm.

„Teen õpilastele selgeks, et rahvatants on sinu tervis, sinu keha, sinu füüsis." Kes tunnetab oma keha, tuleb oma asjadega ka toime. Tipptantsijatel on Ilma sõnul sarnaselt tippsportlastega väga suur koormus, samas on tantsimine tervise mõttes kasulikum, kui mõned vigastusterohked spordialad.

Kuid hea füüsiline vorm pole veel kõik, mis Ilma tantsutrennis oluliseks peab - see on alles osa vundamendist, mis kannab kultuuri ja elukvaliteeti selle kõige laiemas tähenduses. „Padisel küsitakse, et kuidas te meie naised olete naeratama ajanud? Alguses ei oska keegi aimatagi, et rahvatants võib selline olla. Arvatakse, et see on mingi jalalohistamine."

Tegelikult saab praegu Tallinnas elavat Ilmat pidada poole jalaga padiselaseks. Baaside lepingu sõlmimise järel 1939. aastal pidi viieaastase Ilma pere kahe nädala jooksul lahkuma oma talust Haapsalu lähedalt Kiltsist, kuhu rajati lennuväli.

Ümber asuti Ämari külje alla, kus saatuse irooniana avati 1945. aastal vahetus naabruses omakorda sõjalennuväli. Ämari ja Vasalemma kuulusid toona Padise valla koosseisu. „Isa ostis vana, kivipõrandaga rehetare - saan öelda, et olen pärit rehetarest," naljatab Ilma praegu. Kuid toonane elu oli naljast kaugel.

Rehetarest kuulsaks õpetajaks

„Küüditamise- ja kolhoosiaeg oli jube." Ilma räägib, kuidas ta tegi ema eest kolhoosis normipäevi, raha keskkoolis õppimiseks polnud. Hiljem Tallinnasse tööle minnes lõpetas ta kaugõppes keskkooli. „Ma ei osanud unistadagi tantsuõpetajaks saamisest, unistasin hoopis keelte õppimisest." Läks aga nii, et Ilma sattus noore neiuna 1952 Eesti kuulsaima rahvatantsupedagoogi Ullo Toomi juurde esimesse tantsutundi, millest sai pikaajaline koostöö.

„Ullo Toomi oli meile kui isa, ta oli ääretult nõudlik," meenutab Ilma. „Ta avastas minus teatud talendi, avastas, et mul on silma ja töökust. Tantsuõpetajal peab olema niisama hea silm kui muusikul kõrv - see teeb tantsu kunstiks." Sellelt reelt enam maha hüpata ei saanud.

„Olen palju ringi rännanud maailmas ja terve elu õppinud - pean ju oma õpilastest ees käima.

Täiendasin end isegi Moskvas üleliidulisel ballettmeistrite kvalifikatsioonitõstmise kursusel - sealt said omaseks rahvaste tantsud. Kõike seda hakkasin Sõpruse peal tegema." Viimased aastakümned on Ilmale toonud palju tunnustust ja mitte ainult seda. „Mind on sõimatud kõvasti - kõik need tiitlid, aukirjad, märgid jne, need tegid paljusid kadedaks. Samas olen tänulik, et see kõik on nii olnud. See on sundinud õppima. Pisaraid on valatud palju, ma ei elanud seda enda sisse."

Ilmat kuulates on üha selgem, et rehetare pole mingiks piiriks. Pigem on see hoopis suureks võimaluseks, mis sunnib edasi liikuma. Küll see õnn ka naeratab.

„2014 saab 80 aastat Eesti tantsupidude algusest. Samal aastal täitub mul endal ka 80. eluaasta - see on ilus daatum, et panna pillid kotti," mõtiskleb Ilma. Võib oletada, et Padise naistel on veel sinnani võimalus kolmapäeviti rahvamajas toole kokku lükata, et saaks hakata tantsupõrandale kujundeid moodustama.