Viskame talvemasenduse koos kiuslike mõtetega nurka ja pöörame näod päikese poole. Uus kevad on tulekul, esimesed rändlinnud meie saartele jõudnud. Tänavune lumi kaob päikeses ilma suuremate pahandusteta. Maapind pole sügavalt külmunud: talivilja oraste all - Jõgeva agrometeoroloogide andmetel - 30 cm ümber, heinapõldudel vaevalt mõni sentimeeter. Mullatemperatuur orase võrsumissõlme sügavusel langes talve kõige külmemal ajal -0,80 , lumekatte paksus põllul oli 95-30 cm sel perioodil. Talirukki seisukord märtsi algul oli rahuldav kuni hea. Sadudest veebruaris polnud veeloike tekkinud, vesi vajus sulanud pinnasesse. Pärnumaa raskemate muldadega põldudel veeloike paistis olevat. Ajaliselt kulgeb kevad praegu tavapäraselt, temperatuuri poolest on senini 5-60 soojem, sademeid keskmiselt. Jäämineku algus jõgedel annab endast märku, sula- ja sajuveed on jääkatet kergitanud, mõnes paigas jõe keskpaik lahti läinud. Järvedel on päikesesoojas jää muutunud poorseks ja pealeminek, ka jõgedele, on väga ohtlik. Poorne jää on esialgu valkja värvusega; tumenev - hallikas värv näitab, et vesi on pooridesse tõusnud ja sellisest pinnast võib kohe läbi vajuda. Kalameestel ja lastel oleks kasulikum veekogudest kaarega mööda minna. Õpitud päästevõtted ei aita, sest sügisene- talvine jääkate on sitke, laguneb vaid tükkideks, kevadine aga pehme jääsupp. Toetada pole kuskile... Lastele ohuks on ka lahtine veekogu - vesi on väga külm, kiire vool võib „sõiduvahendi" kaasa vedada ja õnnetus käes.

Kalendrikevad ehk vanarahva sõnul päevakäände aeg saabub tänavu 20. märtsil kl 7 paiku. Nimetame teda pööripäevaks, sest pärast seda hakkab päev pikenema, aga öö lühenema. Öösiti veel külmetab, päeval võib juba päikene soojendada. Tänavune päike tundub eriti palavana. Rahvakalendrist pärineb veel oluline kevadmärk: paastumaarjapäev (25. märts). Kui maarjapäeva ümber püsivad ööd külmad, tulevat kevad külm. Mõnel aastal on paarikümnekraadist pakast olnud, tänavu näib küll ennemini soojem olevat. Kas just päris ilma miinuskraadideta, ei saa pead anda. Näiteks on kuu käigukaar olnud väga kõrge, mis ennustab mingit külmavõimalust. Tuulesuuna muutused on kiired ja sageli rohkem „soojast" (lääne, edela, lõuna) küljest. Pikemalt püsivat ilma ei näe selline seis pakkuvat. Sademeid tuleb ehk vähem, mullad kuivavad rutem. Kõigeks peab valmis olema. Seni kuni aia- ja põllutöödeks aeg kätte jõuab, vaadake tõsiselt ringi ja rehkendage kokku kulutused, mis seostuvad koolireformiga. Pole kuulda olnud arutelu lastevanemate poolelt, õpetajate endi poolelt, koduse hoole alt väljasaadetud laste läbielamistest. Eelmise sajandi 80-ndate bussipeatustes magavad lapsed, unised ja trotslikud, ringihulkujad on nähtavasti meelest läinud - siis pandi samuti väikekoole kinni ja lapsi hakati suurtesse tõmbekeskustesse kokku vedama. Endiselt valitseb „isikukultus" - keegi suur ja teadja korraldab riigi huvides, kehtib arvude ja rahanumbrite maagia - alternatiivseid lahendusi aga keegi ei vaevu välja pakkuma. Mõtiskleme ja avaldame ka teisi võimalusi olukorra lahendamiseks. Jõudu tööle, kevad on käes!