Ilmast ja põllust: pärtliaja ilmaseis on põllumehi ajast-aega valvesse sundinud

„Jüripäevast algab suvi, mihklipäevast tali ..." panid esivanemad majanduskalendreis aja paika. Täpsem arvepidamine põllutööde ajastamiseks käis tähtpäevast tähtpäevani. Alustame suve lõpupoolelt: „... lauritsast (10.VIII) kaks nädalit pärtlisse, pärtlist (24.VIII) kaks ussimaarjasse (8.IX), sealt kaks mihklisse (29.IX). mihklist loeti edasi kuus nädalit marti (10.XI), mardist kaks katri (25.XI)", ... aga need näitavad juba talveaega.

Pärtlipäev oli neist üks olulisemaid, paikkonniti peeti teda isegi sügise algusaja näitajaks. Loodus andis sügise näol märku, et tali pole enam mägede taga. Rändlinnud muutusid rahutuks ja kogunesid parvedesse. Pilvede all parves ringisebivaid valgeid (toone-) kurgi nähes öeldi, et „näh, kured viivad ühe söömavahe lõunasse kaasa ...". Pärtlist olid hommikud hämarad, päevavalgust õhtule jagus napilt - nii tihenes tööpäevgi kokkuvõttes ühe „söögivahe" võrra vähemaks. Põlluviljade koristamisega oli juba kiire, rukis pidi olema pekstud (tänapäeval kombain koristab-peksab, muidugi siis, kui ilm lubab), sügiskülviks maa ettevalmistatud. Linakitkumiseks viimane aeg, muidu niiskus rikubki. Tähtis mesinikele meelespidamiseks - peale pärtlit söövad mesilased rohkem mett, kui seda tarusse juurde kannavad. Valmistuvad talvepuhkuseks, inimene, siis võta, mis võtta annab. Meevaru endale, asendussööt vaevanägijatele.

Pärtliaja ilmaseis on põllumehi ajast-aega valvesse sundinud. Ütlemine „Ennem jääb tali taeva, kui pärtliraju tulemata" on tänavusegi sügissuve tunnuslausungiks kujunenud. „Hää pärtel pidi rajuma enne aega, laskma vihmal sadada, „aga paha pärtel rajub kuivaga - sadu tuleb ikkagi", iseloomustavad tänavust ilmakäiku samuti. Lahtiseletatult: kui sajud ja tormid enne pärtlet möllavad, siis pole põlluviljadel ehk palju vigagi, aga peale pärtlit (augusti lõpupäevil) rabab torm küpse vilja maha, vihm märgab terise ja tulebki saagilootused maha kanda. Tänavu meie kandis augusti keskpaik oli kuiv ja enamvähem soodsate koristusilmadega. Pärtliraju ei jäänud aga tulemata ja möllas üle-eestiliselt kuidas jaksas. Äike, pargituuled, rahe, paduvihmahood - Tihemetsas sadas 23.-24. augustil mõne tunniga 61 mm (kuunorm 85mm) vihma. Möödunud aasta „Derecho tormi" - tavalisest ilmapöördest pääsesime üle noatera. Juulis-augustis ligi kuu aega valitsenud palavusele vajus peale Skandinaaviast arktiline õhumass. 20.- 21. augusti paiku võis karta kõikvõimalikke lahendusi. Meie õnneks saabus külm öösel, õhutemperatuuride kontrast ei olnud siis väga suur, tugev tuul ei lasknud ka maapinnale tekkida halla. Külmakahjustusi esines vaid vähestel aiaviljadel. Mölluaeg tuli paar päeva hiljem (23.- 24.VII), mis väga kaua - mitu tundi - oma võimu näitas. Äikesepilvedel on kalduvus omavahel koonduda, kõige pikaajalisem äike Eestis vältas 2000. a mais Väike-Maarjas 9 tundi ja 40 minutit! Kõige lühem äike on mõõdetud 12 minutit. Olen ise lühemaid näinud - nn frondiäike (sooja-külma õhumassi kokkupuute piiril) kihutab mõne minutiga üle, 1-2 välgulööki ja ongi läinud. Kilingi-Nõmmel ja lähiümbruses aga jõudis kurja kahju tekitada. Arvata, et ka tänavu 27. augusti öösel sama lugu mõnele perele liiga tegi. Aeg lendab - sügisene pööripäev (22.IX) on ukse ees ja mihklipäev (22.IX) tagant tulemas. Ilmad on suhteliselt soojadena püsinud. Öökülmi pole miinuskraadides esinenud, sooja öödel enamasti 100 piirides. Augusti ööpäeva keskmine õhutemperatuur oli 16,7o (norm 16,8o); suvesoojus lõpeb tavaliselt 23. augustist - tänavu ligi kaks nädalat hiljem - 5. septembrist. Keskmine sügisilmade saabumine koos õhutemperatuuri langemisega ööpäevas alla 10o tõenäoliselt lükkub oktoobri algusaega. Jõgeva agrometeoroloogide andmeil on rukkikülvid tärganud neljal lehel praegu; talinisu tärkamist veel pole märgata. Sama kehtib talirapsi ja rüpsi kohta. Kartulid on enamasti koristatud, saak kohati hea, aga esineb mugulamädanikke seal, kus liigniiskus põldudel pikemaks ajaks pidama jäi. Kõrge õhuniiskus on terasaagi kvaliteeti vähendanud. Agrometeoroloogid juhtisid tähelepanu väärarvamustele, et tänavu saagi valmimine hilines kuni paar nädalat. Väga paljude aastate kogemuse järgi oli tänavu täiesti tavaline suvi, küll aga võrreldes mõnede viimaste palavate-kuivade suvedega tundus taimekasv ja viljade valmimine aeglasemad. Eesti asub ülemineku alal mereliselt kliimalt mandrilisele, seetõttu tuuled, sademed ja jahedamad ilmad on meile iseloomulikud. Kuum-kuiv suvi on kui kõrvalekalle normist.

Mihklikuu äikesed kuulutavad sooja sügist, soe sügis aga pikka talveaega. Mihklipäev vanas kuus näitavat lühikest talve. Kui puud sel päeval veel lehes, tulla hiline soe sügis. Võib ju nii olla. Kindlam on arvamine: kui mihklipääl tuul pöörab, siis viljahinnad ka pööravad. Jõudu, jaksu põllumeestele!