Ilmus raamat August Pulsti mälestustest

31. jaanuaril 2014 esitleti Tallinnas Solarise keskuses Apollo raamatupoes pärimusmuusiku Krista Sildoja koostatud raamatut „Äratusmäng uinuvale rahvamuusikale". August Pulsti mälestustest koosnev 395-leheküljelise raamatu koos heliplaadiga andis välja Eesti Teatri-ja Muusikamuuseum.

Pärnumaal Kiisal 14. jaanuaril 1889 sündinud maalikunstnik ja dekoraator August Pulst oli suur rahvamuusika sõber. Tema arusaam ja poolehoid kuulus ehedale pärimusmuusikale ja -tantsule. On teada tema käredad sõnavõtud ja vaidlused antud teemal mitmete rahvatantsu ja rahvamuusika n-ö. kaasajastajatega.

Koos heliloojate Mart Saare ja Cyrillus Kreegiga oli ta üks Eesti Teatri-ja Muusikamuuseumi asutajatest. Olgu mainitud, et tänavu märtsis 90-aastaseks saava muuseumi püsiekspositsioonis asub tänaseni Koluvere vallakooli (koolimaja asus Lauknal) õpetaja Heinrich Uritame ehitatud koduorel. Muuseumifondis oli veel teisegi omakandi mehe, Hans Habermanni ehitatud koduorel, mis kahjuks ühe „kummalise" veeavarii tagajärjel on tänaseks hävinud.

Aastatel 1926-1936 korraldas August Pulst rahvamuusikute ringreise üle Eesti. Kontserdikavades olid esindatud parimad pillimehed igast maakonnast. Mitmetel kontsertreisidel esines oma lugudega viiulimees Läänemaalt, omaaegne Kullamaa Muusika Seltsi pasunakoori juht Hans Lillesmägi. Tema kirjutatud muusikapalad olid naljakate nimedega: näiteks ühe Hansu viiuliloo pealkiri oli „Kui Vati jõgi põles ja õlgedega kustutati". Raamatus „Äratusmäng uinuvale rahvamuusikale" on Hans Lillesmäele pühendatud terve peatükk. Kahjuks on kirjatükki sattunud mõned eluloolised ebatäpsused.

Hans Lillesmägi sündis 8. augustil 1857 Kroonlinnas, mitte Vigalas, nagu raamatus kirjas. Vigalas sündis tema isa Jaan, kes Vene Keisririigi seaduste järgi teenis 25 aastat Kroonlinnas Keiserliku Mereväeorkestri kornetimängijana.

Peale teenistusaja lõppu tuli isa Jaan perekonnaga Kroonlinnast tagasi kodukanti. Hansu muusikaline tegevus Läänemaal oli tähelepanuväärne. Tema asutatud olid Märjamaa, Luiste ja Tolli orkestrid. Esimesel Läänemaa laulupeol Haapsalus 1896 juhatas Hans Lillesmägi Kullamaa Muusika Seltsi pasunakoori. Ta oli üks vähestest kullamaalastest, kes suhtles lähemalt noore Rudolf Tobiasega.

Hansu mälestustest on teda fakt, et ühel jutuajamisel noore Tobiasega Kullamaal tundis helilooja huvi, et mida orkestris ka mängitakse.

Hans oli seejärel lugenud Rudolfile ette pika nimekirja saksa päritoluga muusikatükke. Sellepeale olla Rudolf vajunud mõttesse ja lausunud: „Kõik võõrad hilbud". Hansu tütar Marie Lillesmägi oli samuti tunnustatud rahvamuusik ja rahvalaulik. Väärikas muusikamees Hans Lillesmägi suri 26. juulil 1930 Hiiemetsa talus Urevere külas ja on maetud Kullamaa kalmistule. Hans Lillesmäe elust ja tegeusest on kirjutanud diplomitöö Helle Saia (omaaegse Peru kooli muusikaõpetaja Mihkel Saia tütar). Töö asub Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi muusikaosakonna fondis.