Tänavuse aasta imeliste vanavanemate tiitli pälvis 13 vanaema- vanaisa, nende seas Viimsi vallast Elina Lehta Kaasik Randvere külast ning Uuno ja Maile Illak Pringi külast.

Muusika, tants ja lapsed

Elina Lehta Kaasik on nagu säde, kes kiirgab energiat ja heatahtlikkust. Randveres teavad teda paljud, sest daam, kes laulab, tantsib, osaleb sõnakunsti sketšides ja juhib daamide aeroobikat ei saa olla tundmatu persoon. Imelise vanaema tiitel seondub aga eelkõige kahe lapse, tennisetreenerist poja ja muusikaõpetajast tütre, 8 lapselapse ja 3 lapselapselapsega.

Nii palju on Elina Lehtal enda järeltulijaid, aga lapsi, kes teda võiksid teada-mäletada, on vist küll raske kokku lugeda, sest Elina Lehta on töötanud üle 35 aasta lastega - olnud kolmes Tallinna lasteaias kasvataja ja juhataja ning läheb praegugi rõõmsal meeles asendusõpetajaks Randvere lasteaeda, kui teda kutsutakse.

Imeline vanaema Elina Lehta Kaasik

Imeline vanaema Elina Lehta Kaasik

Kasvatajaametis olles asus ta seda eriala õppima toonases nn pisipedas ja lõpetas kooli kiitusega. "Lastega töö ei ole igaühe jaoks," ütleb pedagoog.

Õpetajast või õpetaja abist märksa keerulisem on juhatajaamet, kus tuleb suhelda vanematega ja hoida kollektiivi. Elina Lehta Kaasiku juhatatud lasteaed pälvis linna kõige lastesõbralikuma lasteaia tiitli. "Meie moto oli: head lapsed kasvavad vitsata," ütleb ta. Lasteaiaski pani ta lapsed tantsima, laulma ja luuletusi lugema.

Aga tants ja daamide aeroobika? Kui teil peaks õnne olema näha, kuidas Elina Lehta juhendab oma daamide aeroobikat, siis on kindel, et teie pilk jääb lummatult tema külge pidama. Nii hoogne ja pingevaba, iga liigutus peegeldamas puhast liikumisrõõmu, mis pakub naudingut nii kehale kui hingele - selline eeskuju nakatab ja kutsub kaasa samamoodi liikuma. "Tahtsin lapsena kogu aeg tantsijaks," ütleb ta ja tunneb rõõmu, et üks lapselaps on tema õhutusel lõpetanud balletikooli ning tantsib vabakutselisena moderntantse.

Sõja ajal sündinud lapsena ei mäleta ta sõda ning teab seda vaid ema juttude järgi. Perel tuli sõja tõttu jätta kodu Jõhvis, kus ema oli kunstiõpetaja, ning kolida Tallinna. Väiksele tantsuhimulisele tirtsule tuli see kasuks, sest kodu lähedal oli koreograafiakool, kuhu vanaisa teda viis. "Muusika, tants, lapsed on minu elu," ütleb ta. Kui koreograafiakool kolis kodu lähedalt kaugemale, tuli see vahemaa tõttu pooleli jätta. Kui sinna aga hiljem kordusklassi õpilasi vastu võeti, harjutas Elina Lehta 10 aastasena kogu suve, et tagasi koreograafiakooli pääseda. Juba pioneeride palees tantsides tulid ka esinemised ja isegi sellises suurlinnas nagu Leningrad.

Kümneaastane paus tantsimises lõppes, kui Elina Lehta ühines naisvõimlemisrühmaga. Oma treeneri soovitusel hakkas ta ise treeneriks, tegi eksamid ja asus naisvõimlejaid juhendama. Hiljem lisandus loomulikuna aeroobika ja tulid ka lasterühmad. Randvere tantsurühmas Kobarake võib ta päeva pealt asendada juhendajat, kui vaja.

"Inimesed on need, kes annavad jõudu," ütleb Elina Lehta. "Kui võimlejad tunnetavad, et mina neile jõudu annan, siis on see vastastikune. Ütlen ikka: vaadake, kui ilus on maailm, ärge käige, nina maas."

Tema jõu allikateks on armastav perekond abikaasa Madisega, laste, lastelaste ja lastelastelastega, kaks õde ja tublid võimlejad. Sära ja elurõõm on talle enda sõnul ülaltpoolt antud ning aastad on olematud - selles võib veenduda, kui teda tantsimas näha

Hoolivus ja kodusoojus

"Oma laste, kahe poja ja nelja lapselapse haridustee ja hea käekäik on läbi aegade olnud Uuno ja Maile Illaku südameasjaks. Juba maast madalast pidi Maile hakkama oma nooremate õdede ja vendade eest hoolt kandma. Hoolivus südames ja soov pühenduda poegade esimestele kooliaastatele oli põhjus, miks Maile Illak vahetas töökoha ametist, mida ta oli sidetehnikumis õppinud, ja asus kodutööliseks Ukusse. Kodus töötades oli parem võimalus olla kursis poegade toimetamistega ning toetada laste tegutsemisi huviringides, nagu kunstiklass, muusikakool, sporditrennid jm."

Nii iseloomustas oma ema dirigent ja muusik, Viljandi Kultuuriakadeemia õppedirektor Harry Illak.

Maile ja Uuno on vanavanemad neljale lapselapsele ning aidanud kujundada nende väärtushinnanguid, kultuurija muusikalembust. Imelise vanapaari neljandasse põlve kuuluvad 2. klassi koolilaps Elisabeth ja tänavu sündinud suguvõsa pesamuna Yasmin. Imelise abielupaari suurt hoolivust peegeldab heategu võtta eakana kasvatada orvuks jäänud väike tüdruk, kellele on püütud anda kõik võimalused hariduse omandamiseks.

Maile Illaku puhul tuuakse esile tema õpivõime ja huvi kõige uue vastu. Eakana omandas ta arvutikasutamise põhitõed. Tema laia huvideringi kuuluvad käsitöö, kodundus, aiandus, kokandus, tervishoid ja rahvameditsiin.

"Kõik asine, mis minu vanemaid ümbritseb, on kantud oma käe puudutustest. See tähendab, et võimalikult palju tuleb ise teha ja oma äratundmist mööda kujundada. Mõistlik kasinus ja säästlik eluviis on võimaldanud suurepäraselt hakkama saada ka kõige keerulisemate aegade kiuste.

Andi, silma ja head kätt on emal iluaianduses. Isa on teinud läbi rasked Siberi-aastad küüditatuna ja säilitanud rõõmsa meele ja optimismi. Tema meistrikäed on ema toetamas.

Nii aed kui toad on täis aastaringselt lilleilu. Võimalik, et see on olnud üheks lisaväärtuseks, et minu vanemate juurde tahetakse alati tulla. Kodu on soe ja pere ühtehoidev. Alati on kaetud laud omavalmistatud hea ja paremaga. Tean, et see oleks suurim karistus emale, kui tal ei oleks võimalust miskit äraminejale meeleheaks kaasa anda - olgu selleks omatehtud hoidis, kasvatatud aiaand või näputöö.

Vanavanemad on alati toetavalt kaasa elanud oma laste, lastelaste ja neist edasi põlvnenud laste saavutustele ja kordaminekutele.

Rõõm on olnud topeltrõõmuks, mured jagatud mureks. Suviti on olnud nende aed lastelastele ja lapselapselastele võrratult kauniks mängumaaks, toad kaitsvaks ja turvaliseks kindluseks. Julgen kinnitada, et kodustest hoiakutest olen kaasa saanud oskuse hinnata töökust, näha ilu ja tunda enda ümber väärtusena suurt hulka inimesi." Selline iseloomustus poeg Harrylt peegeldab kõige paremini vanemate hoolt ja armastust.