Imeliselt lasterikas kolmekümneaastane Tabivere lasteaed
Juubelipidu võib pidada iseäranis optimistlikus meeleolus, sest laste arv, mis on lasteaia jätkusuutlikkuseks väga oluline faktor, on praegu lausa kõrgseisus.
Tabivere lasteaias käib praegu 110 last. Neli rühma Tabiveres ning liitrühm Maarja- Magdaleenas on poistest ja tüdrukutest lausa pungil ja lapsi tuleb järjest juurde.
Kasvutendentsi üheks arvestavamaks põhjuseks on mitmete noorte perede kodude rajamine Tabiverre ja eriti Maarja-Magdaleenasse. Tööl käiakse sageli linnast, kuid elada eelistatakse maal. Taastatakse ka vanu talumaju.
Kolmkümmend aastat tagasi elasime aga riigis, mille nime kannab komöödiafilm, mis järgneb pühapäeviti seriaalile "Pehmed ja karvased". Maaelu käekäik sõltus siis suuresti ühismajandite jõukusest, nende juhtide hoolivusest paikkonna inimeste vastu, nutikusest ja sidemetestki.
„Ma olin Nõukogude Liidu kolhoosnike kongressi liige. See positsioon võimaldas hankida infot, kuidas üleliidulistest fondidest lasteaia ehitamiseks raha saada.
Ehitustöid tegi Jõgeva KEK. Mõnikord tuli maja valmimisel ka probleeme lahendada, kuid üldiselt laabus kõik normaalselt," meenutas omaaegse Saadjärve kolhoosi esimees Villu Kottisse. Majandi ametiühingu esimees Anne
Teinile oli lasteaia rajamine tähtis sündmus nii tööalases kui ka perekondlikus mõttes.
Avamisaastal läks lasteaeda ka tema poeg Raul. Esimeseks juhatajaks sai varem Laeva lasteaias töötanud Taimi Schmidt. Tema sõnul nähti lasteaed nimega Saadjärve ette 280 lapsele. „Ehitusprojektis pandi kokku kaks 140 lapsele mõeldud lasteaeda.
Olime majanditevaheline lastepäevakodu. Enamiku laste vanemad töötasid Saadjärve kolhoosis, Tartu metsakombinaadi ja Jõgeva (TREV-s) rajooni teederemondi- ja ehitusvalitsuse Tabivere filiaalides ning Tartumaal asunud Avangardi kolhoosis. Lasteaiapere koosnes ka erinevatest rahvustest. Poiste ja tüdrukute emad ja isad, kes töötasid kohalikus metsatööstuses või kolhoosis ehitusel, olid suuresti Eestisse tulnud Ukrainast. Üldiselt aga kaugemalt tulnud perede lastel erilisi kohanemisraskusi polnud. Eesti keele said lapsed kiiresti selgeks."
Ööbiti ka lasteaias
Schmidt meenutas, et algul olid avatud ööpäevarühmad Tabivere alevikust eemale jäävates paikades elavatele lastele.
See ei kestnud küll kaua, sest korraldati bussiliiklus, et lapsed saaks hommikul lasteaeda ja õhtul koju sõita.
„Lasteaia töötajatele oli aga üheks rõõmsamaks sündmuseks kaheksateistkümne korteriga elamu ehitamine spetsiaalselt meile," ütles Taimi Schmidt.
Kui Taimi otsustas hakata tegelema lasteaiapedagoogide koolitamisega, hakkas ta mõtlema mantlipärijale. Silm jäi peatuma energilisele ja oma valdkonda armastavale muusikakasvatajale Aune Sepale.
Nii edutati Aune juhatajaks. Praeguseks ametinimetuseks on direktor. „Kui piirduksin oma töös vaid üldjuhtimisega, plaanide, projektide ja juhiste koostamisega, võiksin samahästi olla ka saapavabriku direktor. Administratiiv- ja personalitöö on erinevates ettevõtetes ju suuresti sarnased.
Mina juhin aga lasteaeda, mistõttu pean lastega tegelemist nii kutsumuseks kui ka kohustuseks."
Headusõpe maskottidega
„Selliselt ei saa õieti küsidagi," ütles Aune Sepp, kui tundsin teatud mõttes provokatsiooniliselt huvi, kes tema arvates on head lapsed ? „Kõik lapsed on head lapsed. Ja kui poisid näiteks koerust teevad, annab see vaid päevale vürtsi." Ühinemist projektiga „Kiusamisevabad lasteaiad" ei pea Aune vajalikuks, sest sõbralikkust ja heatahtlikkust saab õppida ka ilma kampaaniata.
„Headust aitavad meil õppida rühmade nimelised riidest maskotid Pipi, karupoeg Puhh, varesepoeg Villi, Sipsik ja Muumitroll. Kui keegi lastest pahandust teeb, ütleb õpetaja näiteks talle nii: „Pipi nägi küll, mida sa tegid, istu nüüd tema kõrvale ja mõtle oma teo üle ning katsu maha rahuneda"."
Küllap on raamatutegelastest maskottidel ka oma osa laste lugemishuvi ergutamisel.
„Minul on Karupoeg Puhhi raamat läbi loetud," teatab Puhhi rühma tüdruk Karin Joonson. Karinile ja tema sõbrannale Kristiina Annukile meeldib lasteaiatoimingutest iseäranis meisterdamine.
Parajasti ongi neil valminud huvitavad ja kaunid esemed.
Aune Sepp rääkis, millist aurat ta koos kolleegidega lasteaiajuhina hoida ja arendada püüab. „Kõige olulisem, et lastel oleks lasteaias huvitav ning õpetajad saaksid nendega individuaalselt tegeleda.
Kindlasti peab lasteaias olema väga palju muusikat ja sporti. Korraldame igal nädalal tervisekolmapäevasid, kus lisaks mitmekülgsele liikumisele õpime valmistama ka tervislikke toite."
Lasteaiapere staažikamad
Alates lasteaia algusaastatest kuni tänaseni on Tabivere lasteaias toite valmistanud ka kokk Silvia Serojeva.
„Lemmikrooga, mida eriliselt valmistada sooviksin, mul just pole. Küll läheb aga süda soojaks, kui meie vilistlastest kooliõpilased mind nähes ütlevad, et küll olid lasteaias maitsvad toidud." Õpetajatest töötab Tabivere lasteaias kolmekümnendat aastat Sirje Tänav. „Olen küll pensionieas, kuid lastega töötades end vanana ei tunne. Tore on nendega käia jalgrattamatkal või Kuremaal ujumas. Tunnen rõõmu, kui kuulen, et mu kunagised kasvandikud elus hästi hakkama saavad."
Kolmandasse aastakümnesse jõudnud lasteaed on aeg-ajalt läbi teinud ka väliseid uuenduskuure. Ühe lasteaiana tuldi võitjaks projektis „Lihtne värvida, lihtne aidata", mis võimaldas maja värskendamiseks saada värvid firma Caparoli Baltic Eesti filiaalist. Omapoolse toetuse andis ettevõtmisele riigikogu liige Aivar Kokk. Mängimisatraktsioonid muretseti firmalt, mille juhiks on Tarmo Schmidt, kes kohapeal ka nende paigaldamist korraldas.
Koostööd lasteaiakollektiiviga nimetas ta asjalikuks ja meeldivaks. „Ise käisin küll lasteaias Laevas, kuid sageli viibisin peale kooli ka ema töökohas."
Tabivere lasteaia 30. sünnipäeva peetakse 2. novembril Tabivere vabaajakeskuses.
Lastaiaõpetajad ja -töötajad esinevad sel päeval muinasjutu „Kullaketrajad" ainetel valminud muusikaliga, mille lavastab Aune Sepp, kes ise mängib veetlevat ja toimekat Jänkumammat.
