Indrek Luberg: Nõmmet läbiv Rail Balticu trass viiks kinnisvara väärtuse alla

 (35)
Indrek Luberg: Nõmmet läbiv Rail Balticu trass viiks kinnisvara väärtuse alla
Indrek Luberg tegi ettepaneku, et võimalik Nõmmet läbiv trass võiks kulgeda ka mööda Ülemiste järve äärset metsa ning ületada Viljandi maantee elamupiirkonnast kaugemal.Jukko Nooni

Liiva Külaseltsi esindaja Indrek Luberg kirjutab, et kõige suurem probleem seoses Rail Balticuga tundub olevat projekti eestvedajate suhtumine.

Eelmisel reedel toimus Nõmme kultuurikeskuses avalik arutelu, kus
tutvustati Rail Balticu raudteega seonduvat. Rail Balticu kavandamine on
jõudnud faasi, kus alustatakse erinevate trassikoridoride võrdlemist.
Eelistusi eri koridoride osas veel ei ole. Hetkel teevad tööd
keskkonnamõju strateegilise hindamise ja teostatavus-tasuvusanalüüsi
töögrupid, kes võrdlevad väljapakutud koridorilõike eri kriteeriumite
alusel. Üks võrreldavatest alternatiivsetest koridoridest jääb Nõmme
piirkonda, sisenedes Tallinna lääne poolt – Männikult –, kulgedes
üldjoontes olemasoleval raudteetrassil.

Nagu öeldud, pole veel paigas, millise variandi kasuks otsustatakse, aga kuna üks võimalikest trassidest puudutaks kõige otsesemalt Männiku ja Liiva asumit, siis küsis Nõmme Sõnumid Liiva Külaseltsi ja Nõmme halduskogu esindaja Indrek Lubergi arvamust.

Kõige suurem probleem seoses Rail Balticuga tundub olevat projekti eestvedajate suhtumine. Tundub, et asjaga tegelevate ametnike eesmärgiks on leida trassivalikul lahendus, mis tagaks võimalikult kiire kaubaveo jaoks võimalikult sirge raudtee, ja seda võimalikult soodsa hinnaga.

Kui ida poole Ülemiste järve on hetkel kaalumisel kolm trassivarianti, siis Nõmmel on välja pakutud üks variant otse läbi Liiva ja Männiku asumi. Miks ei ole välja pakutud alternatiive, mis elanikke ja elukeskkonda võimalikult vähe mõjutaks? Võimalik oleks jätkata trassiga ka mööda Ülemiste järve äärset metsa ning ületada Viljandi maantee elamupiirkonnast kaugemal. Samuti on olemas alternatiiv viia kiirraudtee elamupiirkonnas maa alla, mida on tehtud mitmel pool mujal Euroopas. Loomulikult muudab see ehituse kallimaks, kuid kui Euroopa Liit maksab projekti kuludest kuni 85%, siis arvestades kogu projekti maksumust, ei ole seal Eesti jaoks enam nii suurt vahet. Jutt sellest, et trassi mujalt viies ei anna välja kurvide pöörderaadiused, tundub olevat lihtsalt otsitud põhjus – kui elukeskkonna säästmiseks on vaja teha järsem kurv, siis peab rong seal lihtsalt sõitma veidi aeglasemalt ja ongi kõik.

Andmaks aimu, mida ühe variandina Nõmmet läbiv trassikoridor tähendab, kirjeldan veidi seda projekti. Plaanitud trassikoridor läbib Liiva ja Männiku asumeid olemasoleva raudtee kõrval, mitte selle asemel. Tegu on kiirraudteega, millel reisirongid liiguvad peatuseta Pärnust Ülemistele kiirusel kuni 240km/h ning kaubarongid kiirusel kuni 120 km/h. Tõsi, Nõmmet ei hakka rongid väidetavalt läbima maksimumkiirusel, reisirongidel jääb see tõenäoliselt alla 160 km/h. Praeguse kava kohaselt hakkab ööpäevas kiirraudteed mööda sõitma umbes 7 reisi- ja 7 kaubarongi mõlemal suunal, mis teeb ööpäevas kokku umbes 28 rongi. Igal ööl hakkab Nõmmelt lisaks olemasolevatele läbi sõitma 14 kaubarongi, mis muuhulgas veavad ka ohtlikke veoseid nagu õlid ja kütused.

Igaüks võib proovida ise ette kujutada, kuidas näeb välja 160 km/h liikuv rong, millist müra ja vibratsiooni see tekitab, milline õhuvool selle taga tuleb ning kas näiteks lindude ja oravate arvukus selle tagajärjel Nõmmel pigem kasvab või kahaneb. Minu arvates ei ole kahtlustki, et kinnisvara väärtus tulevase raudtee ümbruses nii Liival kui Männikul langeb.

Rail Baltic Rail Baltic on Eestit, Lätit ja Leedut ühendav 1435-millimeetrise rööpme laiusega (nn Euroopa laius) moodne ja kiire elektrifitseeritud raudteeühendus, mis kulgeb Tallinnast Riia ja Kaunase kaudu Varssavisse. Tallinna sisenevaid trassikoridoride võimalikke variante on neli, üks neist läbiks ka Nõmmet. Eelistusi eri koridoride osas veel ei ole. Praegu teevad tööd keskkonnamõju strateegilise hindamise ja teostatavus-tasuvusanalüüsi töögrupid, kes võrdlevad väljapakutud koridorilõike eri kriteeriumite alusel. Trassikoridoride alternatiivide võrdlemise tulemused selguvad 2014. aasta esimeses veerandis, eskiislahenduste tutvustused ja avalikud arutelud toimuvad 2014. aasta sügisel.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare