Inimesed vallavolikogus – kes nad on?
Alustame küll A-st ehk algusest, aga alati täpset järjekorda ei pea.
Küsime kõigilt ühtviisi:
- Lühike CV.
- Miks tahtsite otsustajaks ehk volikogu liikmeks saada?
- Kas teie tööst volikogus on valla arengule tulu tõusnud?
- Teie meelest kõige olulisem senine otsus volikogu töös?
- Mida volikogu veel kindlasti peaks tegema?
Ene Alttoa
Olen sündinud Tallinnas, lõpetanud Tallinna 10. keskkooli (pregune Nõmme Gümnaasium) ja Tartu Ülikooli ajaloo erialal.
Töötanud olen vanemteadurina Eesti Vabaõhumuuseumis ja Eesti Rahva Muuseumis. Õpetajatööd ajaloolasena olen järjepidevalt teinud 1986. aastast alates, sellest 10 aastat Tartus praeguses Miina Härma Gümnaasiumis, seejärel Tallinna Saksa Gümnaasiumis. Tabasalu Ühisgümnaasiumis saab sel kevadel täis 11 aastat õpetajatööd.
Mul on kaks täisealist last ja kolm lapselast.
2005. aasta kohalike omavalitsuste valimistel soovitas minu endine hea kolleeg mul kandideerida ja nii saigi minust tänu inimeste usaldusele Harku vallavolikogu liige tolleaegse erakonna Isamaaliit liikmena.
2009. aasta valimistel kandideerisin uuesti, siis Isamaa ja Res Publica Liidus, ja jätkan praegu volikogus, olles haridus- ja kultuurikomisjoni liige.
See valdkond on mulle väga südamelähedane ja loodan, et olen mõnegi küsimuse arutelus ja otsustamises suutnud kaasa rääkida.
Volikogu töös on kindlasti tähtis valla lasteasutuste ja koolide hea olukorra ja arengu tagamine, Tabasalu Ühisgümnaasiumi kui Harku valla ainukese gümnaasiumi areng eriti. Kooli õpetajaskond väärib senisest suuremat tähelepanu volikogu suhtumise osas.
Volikogu positiivselt otsustavamat suhtumist vajavad praegu kohalikus kultuurielus ka Rannamõisa pargi (täpsema nimetusega kultuuriküla projekt) ja samuti Peeter Suure merekindluse korrastamise projekt.
Vallavolikogu peab oma töös juhinduma kohalike inimeste arvamustest. Ja see arvamus võiks rohkem kuuldav, nähtav ja loetav olla.
Volikogus oldud aastate jooksul olen jõudnud arusaamiseni, et parimagi tahtmise korral pole alati võimalik saavutada seda, mida ideaalis ise soovid. Aga me vähemalt püüame!
Olav Aarna
Olen sündinud ja suurema osa elust ka õppinud ning töötanud Tallinnas. Õppisin TTÜs (toona TPI-s) süsteemiinseneriks, aga töötanud olen eelkõige selle valdkonna õppejõu ja teadlasena TTÜ-s, EBS-s ning mitme välisriigi ülikoolis. Olen TTÜ emeriitprofessor ja töötan praegu Sihtasutuse Kutsekoda juhatuse liikmena. Just viimatinimetatud töökohal olen üle pika aja erialasel tööl, projekteerides ja ehitades Eesti kutsekvalifikatsiooni süsteemi.
Harku valla elanik olen alates 2000. aasta maist, mil asusin koos oma elukaaslase ja tema kahe tütrega Tabasallu elama. Mul on neli täiskasvanud last ja kaheksa lapselast.
Olles tegev olnud kahe ülikooli ja Riigikogu liikmena ka riigi juhtimisel, tekkis minus huvi ja soov rakendada oma kogemusi ka koduvalla arenguks. Minu kogemus seondub eelkõige hariduse valdkonna juhtimise ja laiemalt organisatsioonide arengu strateegilise kavandamisega. Teisalt oli mul selge, et ükski kogemus pole otse ülekantav ega rakendatav.
Juhtimises soovitatakse aeg-ajalt endalt küsida kahte asja: "Kas ma teen õigeid asju?" ja "Kas ma teen asju õigesti?". Volikogu tegevuse tulemusena peaks selguma, millised on need õiged asjad, mida tegema peaks. Vallavalitsus peab aga hea seisma selle eest, et need asjad ka õigesti tehtud saaksid. Kuigi ma pole ühtegi õiget asja enda nimel algatanud, tunnen, et üheskoos oleme valla arengu ja seeläbi vallarahva jaoks olulisi ning kasulikke asju ära teinud või vähemasti selleks eeldused loonud.
Kõige olulisemaks seni volikogus tehtud otsuseks pean valla pikaajalise arengukava vastuvõtmist. Kuigi formaalsete nõudmiste tõttu on arengukava ajaline horisont ebamõistlikult pikk (aastani 2037), annab see dokument hea raami konkreetsemate kavade koostamiseks.
Kindlasti tuleks kiiresti koostada ja vastu võtta Harku valla haridusasutuste (lasteaedade, koolide, huvikeskuste jms) võrgu arengukava.
