Intervjuu heategevusfondi Nutikad Lapsed esimese stipendiumisaaja Carl Heinrich Pruuniga

M (Margit ): Tere! Oled tubli jalgrat­tasportlane Janek Tombaku Rattaklubis. Kus toimus Sinu treeninglaager, millel osale­miseks said stipendiumi fon­dist Nutikad Lapsed?

C.H (Carl Heinrich): Tere minugi poolt! Meie laager toimus Belgias Brüsseli lähistel. Treeninglaager kestis 2,5 kuud. Nädalavahetustel kriteeriumid, stardid erine­vates kohtades. Nendega on võimalik ka väikest taskuraha teenida. Jäin selle laagriga vä­gagi rahule. Igapäevaselt Eestis treenin Põltsamaal Janek Tom­baku Rattaklubi koosseisus.

M: Olid Sa sellisest fondist varem kuulnud?

C.H: Minu arvates oli valla­vanem Jüri Ellram sellest kõ­nelenud klubi treeneritele. Ise lugesin infot Faceboogist.

M: Kas Sinu arvates on selline annetuste fond vajalik?

C.H: On vajalik küll. Eriti maal elavatele lastele. Seni kuni saa­vutad väljapaistvaid tulemusi, läheb aega. Minulgi oli vaja t a s ku r a ­ha teeni­m i s e k s tööl käia ja sõitsin sinna rat­taga. Sealt e s i a l g n e t re ening t u l i g i . Juba 12. aastaselt tuli taht­mine rat­taga kiiresti sõita, võistelda. Kuigi siis veel ei teadnud, et sellest minu kutsumus tuleb.

M: Milliste nippidega selline kampaania püsima jääb?

C.H: Peab olema vastutaja, ülevaade, mida fond on tei­nud, stipendiumisaajate tule­muste kajastamine. Facebook on päris populaarne-seal on tutvustav info üleval. Kooli spordipäevadel mainida, in­fonurk kohalikus lehes, maa­konnalehes. Spordivõistlustel võiks olla eraldi infotuba, kus tutvustatakse erinevaid raha­taotlemise võimalusi treenimi­seks ja võistlemiseks. Anneta­takse sinna, millest teatakse.

M: Oleksid ise nõus kunagi sellisesse fondi annetama?

C.H: Kahtlemata annaksin oma panuse.

M: Kas treeningutel ja võist­lustel osalemiseks otsid enda­le ise sponsoreid?

C.H: Treenerid otsivad klubile raha. Abilisteks on veel ema, vennad, õed, toredad inime­sed Kõost ja Pilistverest, Ima­vere vallavolikogu haridus- ja kultuurikomisjon, fond Nuti­kad Lapsed.

M: Kes on Sinu juhendaja?

C.H: Janek Tombak ise. Ta on tõeline õpetaja - juhendab mind võistlustel ja treeningutel juba 2 aastat. Tema ongi minu treener. Olen esimene Põltsa­maa klubist, kes on jõudnud otsaga välismaale. Ta kesken­dub sel hetkel individuaalselt ainult minule.

M: Kuidas on võimalik oma unistused teoks teha?

C.H: Ainult suure TAHTEGA. Imekombel sünnivad asjad. Vahel peab ka vastu tahtmist tegutsema tulemuste nimel. Vihma sajab, on porine, tuul tugev, aga sinul on kohustus treenida või võistelda ja alla ei tohi anda.

M: Aitäh vastamast! Palju edu edaspidiseks!

C.H: Aitäh teilegi!