Bolognasse jõudsime juba päev varem, 23. novembril, ning meid võttis vastu selge sinine taevas ja soe päike. Sooja oli küll vaid umbes 10 kraadi, kuid miinuskraadidest tulles oli see väga meeldiv. Bologna asub justkui oru põhjas, ümbritsetuna madalatest mägedest, mida linnas sees olles ei märkagi.

Kohtumise esimene päev algas piduliku avaaktusega, kus meid tervitasid Euroopa Liidu ja Bologna linnavalitsuse esindajad ning seejärel jagati kõik õpilased kolme suurde gruppi vastavalt eelnevalt valitud teemale. Grupid said endale juhendajad, kes olid pärit näiteks nii Egiptusest, Itaaliast kui Kreekast. Koos suunduti erinevatesse töökohtadesse, mida kasutati kõik järgnevad päevad kella üheksast hommikul kuni õhtul kuueni, lahkudes sealt vaid lõunapausiks. Iga suur grupp jagunes veel omakorda kolmeks, mis kõik hakkasid tööle, olles eelnevalt kuulanud ära juhendajate õpetussõnad, oma projektide kallal. Lõpptulemuseks pidi olema konkreetne projekt, mis oleks reaalselt teostatav, välja pidid olema toodud toimumise aeg, kes on kaasatud, millised üritused toimuvad, mis on (lõpp)eesmärk. Kõik projektid tuli esitada ka postrina, mis eelviimasel päeval üles pandi ning mis oma teemavaldkonnas omavahel võistlesid. Õpilased valisid välja iga valdkonna kolm parimat, mida viimasel päeval kõigile osalejatele ja külalistele tutvustati. Meie tublil nelikul oli au esitleda oma projekti „Armastus ei vali sugu“, mis võitis sotsiaalse kaasatuse parima projekti tiitli!

Õpetajatele toimus samal ajal koolitusprogramm teemal „Õpetamine ja juhendamine“, mille käigus toimus palju erinevaid loenguid, praktilist tegevust kuuldu rakendamiseks ning palju elavat arutelu.

Päevad olid töised ning linnaga tutvumiseks väga palju aega kahjuks ei jäänud. Laupäeva pärastlõuna aga oli meil vaba ning sõitsime vanalinna, kus iidsete ehitiste vahel oli end sisse seadnud šokolaaditurg. Müügil oli kõikvõimalikku käsitsivalmistatud šokolaadi, alates suurtest plokkidest, lõpetades kingade/käekottide- ning mutrivõtmekujulistega. Eriti hästi maitses kuum šokolaadijook, mis päikeselisel, kuid tuulisel päeval väga mõnus oli.

Viimasel, ärasõidupäeval, hakkas lõpuks ka lörtsi sadama, mis kohaliku lennuliikluse segi paiskas ning meile Münchenis lisaöö „kinkis“. Saime omal nahal kogeda lume põhjustatud kaost, mis järgnevate päevadega üha suuremaid tuure kogus ning veel kuu aega hiljemgi probleeme tekitab.