IX Juuru kihelkonnapäevad toimuvad 12.-14. juulil
Alustati 1999 Mahtra Talurahvamuuseumi eestvedamisel. Kihelkonnapäevade toimkond moodustati Mahtra Talurahvamuuseumi, Juuru Rahvamaja, Juuru vallavolikogu/-valitsuse, Juuru Gümnaasiumi ja Juuru Mihkli koguduse inimestest. Ettevalmistustöösse kaasati külapäeva töörühm koos kohaliku omavalitsusega; vahepeal osales mitmel korral tollane Mahtra Rahvakool. Üldkava on olnud ikka põhiliselt järgmine: alguskontsert reede õhtul kirikus, laupäev külapäev ja pühapäev kirikupäev (kalmistupüha) koos heategevuslaada ja kirikukontserdiga. Kihelkonnapäevad on senini toimunud: 1999 Juuru, 2001 Juuru-Härgla, 2002 Juuru-Ingliste-Hõreda, 2003 Juuru-Mahtra, 2005 Juuru-Kuimetsa, 2007 Juuru-Järlepa, 2009 Juuru-Atla, 2011 Juuru-Karitsa ja nüüd 2013 Juuru-Lau.
„Kihelkonna" mõistet aitas selgitada 2011. aastal toimunud kirikupäeva konverents. Tiina Tael, Eesti Rahva Muuseumi peaarhivaar, selgitas oma ettekandes: „Kihelkondade puhul on tegemist Eesti kõige vanema ja põlisema haldusjaotusega. Teame, et need olid juba muinasajal ning alles 1925. aastal muutus kihelkond territooriumiga sidumata kirikukoguduseks. Tänapäeval reedavadki omaaegse kihelkonna nime ja asukoha luteri maakirikud ja ning nende läheduses olevad kalmistud. Ent kust lõpeb üks kihelkond ja algab teine? Paiksed ja oma ajaloolisi juuri hästitundvad inimesed teavad, mis kihelkonna territooriumil nad elavad. Rändajatel on tänapäeval abiks maanteedele püstitatud pruunid tahvlid turismiobjekti tähistavate kihelkonnanimedega, mis loodetavasti aitavad kaasa kihelkondliku pärandi hoidmisele ja tundmaõppimisele.
Esimese tutvuse kihelkonnapärandiga saame teha kohapeal, tutvudes sealsete kultuuriväärtustega, kirikute, mõisate, kõrtside, postijaamade, kihelkonnakoolide jt ehitistega, samuti külade ja taludega, loodusobjektidega, tavade ja kommetega, inimestega.
Kihelkondades on säilinud oma keel - murrak, mis rohkem või vähem erineb kirjakeelest, kuid võõrale uudseid ja tundmata sõnu leiab kõikjalt..." Ja veel: „Kahtlemata on rahvariided esemelisest vanavarast kõige ilmekamad kihelkondliku omapära edasiandjad. Aga kas me täna tunneme oma kodukihelkonna rahvariideid või naabrite omi? Kõnekad on ka erinevatele kihelkondadele iseloomulikud käsitööd, näiteks Avinurme puutööndus, Muhu tikand või Läänemaa vaibad. Kihelkondades tunnustatud meistrite mööblija käsitööesemeid leiab küllap kohapeal praegugi, nii nagu on edasi antud ka töövõtted, elukogemused ja traditsioonid. Kihelkondlikku kultuuripärandit aitavad säilitada ka kohamuuseumid, raamatukogud, seltsid, käsitööringid, folkloorirühmad, kodukandiliikumised jne.
Kihelkond on tänini eestlaste piirkondliku identiteedi aluseks, me ei otsi siit ainult murret, rahvalaule või rahvarõivast - enda juurte otsimine käib ka esivanemate kogemuste kaudu ning vanades kirikuraamatutes ja arhiivides talletatu abil."
IX Juuru kihelkonnapäevad algavad traditsioonilise öökontserdiga Juuru Mihkli kirikus. 12. juulil kell 22 esinevad Aabi Ausmaa (tromboon) ja Piret Aidulo (orel).
13. juuli on külapäev, mis toimub sel aastal Lau külas. Kogunemine algab 10.30 Otsa talus. Kell 11.00 heiskame külalipu ja toimub pidulik külapäeva avamine. Sellele järgneb samas Lau küla tutvustav ajalookonverents. Perelood ja küla tähtsündmused võtavad kokku Kalev Kask, Hanno Talving, Rait Talvoja, Ants Härma ja Aare Hindremäe. Pärast ajalookonverentsi toimub raamatu „Lau küla lood" esmatutvustus ning teatatakse järgmist külapäeva korraldava küla nimi. Seejärel siirdume Mäe talu maadel hargnevale teeristile ning eemaldame katte külatahvlilt. Järgneb ekskursioon küla ajalooliselt olulistele objektidele (koolimaja, vallamaja). Kella nelja paiku koguneme Laukataguse puhkekeskusesse (Õunapuu talu), kus meid ootab kosutav portsjon külasuppi. Pärast lõunapausi jätkub päev kihelkonna külade vaheliste spordimängude ning kultuuriprogrammiga. Samal ajal tegevused lastele.
Kihelkonna külade spordimängudest osavõtuks palume võistkondadel (5-7 inimest) registreeruda kirjalikult hiljemalt 25. juuniks e-posti aadressil hindrem@estpak.ee.
Lau küla paneb sportmängud võitnud külale välja auhinna - šašlõkiahju koos vajalike abivahenditega. Oodatud on külade kultuuriprogrammi 5-kuni 15-minutilised etteasted (tants, laul, näitemäng jne). Jätkame Karitsa külapäeval alguse saanud traditsiooniga - parima koogi väljaselgitamisega, millele lisandub maitsvama koduleiva hindamine. Koduleiba hindavad leivameistrid omavahel ja publik. Täpsem reglement saadetakse kihelkonna külade vanematele ja kontaktisikutele.
Õhtusel simmanil mängib tantsuks ansambel „Tip Malts".
Lõpetuseks kaks väikest soovitust külapäevadel osalejatele - võimalusel tulla päeva avamisele rahvariietes või rahvuslikus stiilis riietuses ning sportmängudel eristavad osalevad külad endid teistest sümboolika (lipp, logo, plakat vm) abil.
Ootame aktiivset osavõttu! Kohtumiseni külapäeval!
