Jaan Teemant - Tallinna linnavolikogust talupidajaks
Esimest korda astub Jaan Teemant Eesti ajaloo areenile 1904. aastal, kui ta valitakse Tallinna volikogu liikmeks Eesti- Vene bloki nimekirjas - sakslaste ülemvõim Eestimaa kubermangu pealinnas on murtud.
1919. aasta maareformi ja lahinguga Võnnu all murtakse see aga lõplikult. Maareformiga rekvireeritakse mõisad ning eesti meestel on võimalus neid omandada, saada talude omanikuks. 1920. ostabki Jaan Teemant talukoha endise Jälgimäe mõisa maadest praeguse Saue valla ja Tallinna linna piirile. Veski- Möldre talu maadele, õigemini selle nüüdseks Tallinna territooriumile jäävasse ossa, on kerkinud uus elamurajoon - Veskimöldre.
Eestimaa kuningast Eesti Vabariigi riigivanemaks
Demokraatlik vabariik, üldine, ühetaoline, salajane ja proportsionaalne rahvaesindajate valimine, seisuste kaotamine, riigi ja kiriku lahutamine... Need on asjad, mis tänapäeva Eestis on iseenesest mõistetavad.
Aga ometi esitas advokaat Jaan Teemant need samad visioonid Tartu ülikooli aulas juba 1905. aasta septembris tol ajal Vene impeeriumis valitsenud absoluutse monarhia tingimustes. Lisaks nõudmine mõisamaade rekvireerimiseks ja jaotamiseks talupoegadele, eestikeelse hariduse kehtestamine, kohtute reformimine, surmanuhtluse kaotamine. Nende radikaalsete mõtete taustal sai nende esitaja võimude poolt „Eestimaa kuninga" tiitli.
Peale Eesti Vabariigi loomist 1918. aastal realiseerus enamik neist ideedest. Ajutise Maanõukogu, Asutava Kogu ja II-V Riigikogu liikmena ning riigivanemana aastatel 1925-1927 ning 1932 sai Jaan Teemant nendes protsessides juhtivalt osaleda. Vaid surmanuhtluse kaotamine pidi ootama oma aega peale Eesti taasiseseisvumist, idee demokraatlikust Venemaa vabariigist ilmselt jääbki unistuseks.
Radikaalist mõõdukaks poliitikuks
Oma nooruses oli Jaan Teemant radikaal. Tema seisukohad 1905. aasta revolutsiooni ajal olid ühed vasakpoolsemad. Ega asjata teda kõige käremeelsemad oma eeskujuks ja teenäitajaks ei pidanud. Eesti Vabariigi ajal näeme teda aga juba mõõdukate põllumeeste poliitika eestseisjana, algul Maaliidus ja seejärel Põllumeestekogude ridades.
Kas torm on raugenud? Mitte päris! Kui 1934. aastal Konstantin Päts oma riigipöördega peatab Eesti demokraatliku arengu, astub Teemant tulihingeliselt selle vastu. Juristina märgib ta, et vapside allasurumisel ja nende süüdistamisel polnud mingit õiguslikku põhjendust, käredalt protestib ta Riigikogu laialisaatmise vastu. Koos Jaan Tõnissoni, Juhan Kuke ja Ants Piibuga kirjutab ta 1935. aastal nn nelja riigivanema märgukirja demokraatia kaitseks. Nähes aga oma pingutuste luhtumist, taandub ta täielikult poliitikast.
Surmamõistetust kohtuta hukatuks
Karistussalkade juhi kindral Besobrasovi poolt juhitud tribunal mõistab ta surma tegevuse eest revolutsiooni päevil. Õnneks küll tagaselja - Teemant jõudis repressioonide eest õigeaegselt Šveitsi põgeneda. Peale sõjaseisukorra kaotamist naaseb ta Eestisse, kus võtab vastu uue karistuse, küll võrratult leebema. Poolteist aastat vanglat tuleb tal siiski ära istuda.
1940. aastal nii hästi ei lähe. Jaan Teemant arreteeritakse juba sama aasta 23. juulil. Kohtus kaitseb ta end ise, juristina lammutab ta aga kõik tema vastu suunatud süüdistused.
Aga... kõik on juba otsustatud ja kohus on vaid farss. 24. veebruaril 1941 (sic!) kõlab kohtuotsus - Jaan Teemant saab selle aja kohta „leebe" karistuse, 10 aastat. Tegelikult on see aga surmaotsus. Ei ole teada, millal ja kus koitis tema viimane elupäev. Kas lõpetas tema elu timuka kuul Scheeli krundil Pirita- Kosel või tabas surm teda tapivagunis kuskil Venemaa avarustel. Koos Jaan Tõnissoni ja Friedrich Akeliga jääb ta nende riigivanemate ritta, kelle surmadaatumi ja -kohta entsüklopeediatest me ei leia.
JAAN TEEMANTI SÜNNIAASTAPÄEVA TÄHISTAMINE
Teisipäeval, 24. septembril kell 16.30 õunapuu istutamine Jaan Teemanti kunagisse viljapuuaeda. Kohaletulnud saavad kuulda meeleolukaid lugusid Kaido Kallikormi (lõõts) ja Arvo Brandmeisteri (kitarr, laul) esituses, pakutakse ka kringlit ja sooja jooki.
Kell 19 Hüüru mõisas Saue valla mänguteatri etendus „Lehmad ja eeslid ehk lüpstavad ja lüpsjad", kus muude teemade seas juttu ka Jaan Teemantist. Pileteid ei müüda, kuid teatrisse tulijatel on võimalik teha vabatahtlik annetus, mis läheb Hüüru mõisa ruumides sügisel tegutsema hakkava Riigivanemate muuseumi toa õhksoojuspumba soetamiseks.
