Õpetajaks saamise lugu 

Jaanika on nende aastate jooksul külas omainimeseks saanud, aga tema õpetajaks saamise lugu pole ehk üldteada. Kui Häädemeeste keskkooli lõpetanud neiu tegi sisseastumiseksameid Tartu Ülikooli rakendusmatemaatika erialale, küsiti temalt, kas ta on valmis ka matemaatikaõpetajaks õppima, kui soovitud erialale sisse ei saa. „Mitte mingil juhul,“ kõlas kindel ei. Ometi on läinud just vastupidi ja õpetaja Voomets ei salga, et klassi ees õpetada meeldib talle väga. 

Õigupoolest on ta koolis üles kasvanud, sest nende kodu oli koolimajas, ema oli Pärnumaal Massiaru algkoolis algklasside õpetaja ja väike tüdruk veetis palju aega tema tundides. Nüüd on kolmaski põlv suguvõsas õpetajateele astunud, sest vanem poeg Gert õpib praegu kehalise kasvatuse õpetajaks. 

Kas ehk õpetajast ema on tütrele mõne kullatera tööteele kaasa andnud?„Ema on mulle oma isikuga eeskujuks olnud. Ta on täpne ja korrektne. Ta on olnud ka kooli juhataja ja oskab vastata, kui olen temalt nõu küsinud,“ tuli vastuseks.

Ülikooliõpingute ajal sündis Voometsade perre kaks last ja kuna abikaasa on Kabalast pärit, siis seati uue Eesti aja alguses end siin sisse, sest kalakasvatajast Raineri töö Võrumaal sai otsa. Noor naine tuli 1991. aasta sügisel kooli küsima, kas ehk õpetajat pole vaja ja talle pakuti kahe klassi tunde. Nii see algas. Ta läks peagi ka uuesti õppima, et saada õpetaja kutse. 

Lisaks matemaatikale ja arvutiõpetusele on ta õpetanud ajalugu, hiljem lisandus õppealajuhataja amet. Kui aga tekkis olukord, kus koolijuht oli lahkunud, usaldati see töö aastal 2004–2005 just Jaanikale. Ka praegu on tal direktori kohusetäitjana juhtida kool ja neli lasteaiarühma. 

Maakooli võlu ja valu 

Pisut enam kui kahekümne tööaasta jooksul on elu maal selle poolest oluliselt muutunud, et nii palju inimesi on maalt lahkunud. Kabala põhikoolgi võiks palju rahvarohkem olla, kuid tõmbekeskuseks on Rapla ja paljud vanemad panevad lapse kohe sinna kooli, eriti kui ise seal ka tööl käiakse. 

Sel õppeaastal oli Kabala põhikoolis 57 õpilast, parimal aastal on olnud 120. „Lootus on, et laste arv sügisel ei vähene. Minu ülesanne on seista nende õpilaste eest, kes meie kooli on valinud,“ ütles koolijuht kindlasõnaliselt. 

Õnneks on praegu lahenduse leidnud habemega lugu ja kooli katus enam vett läbi ei lase ning ventilatsioon on välja ehitatud. Nüüd ootavad siseruumid remonti, et suurte tööde jäljed peita. 

Kabala kool on lastevanematega väga tihedas kontaktis ja koostöö nendega on koolile alati tähtis. Eks algklassilaste vanemad käi kooliga tihedamalt läbi ja kui laps juba iseseisvamaks muutub, see side nõrgeneb, aga õpetaja loodab, et kui vanem on harjunud kooliga koostööd tegema, siis ta jääb siia käima. Maakooli võluks peab õpetaja Voomets looduslähedust ja et vastastikku üksteist hästi tuntakse, aga ennekõike püüab iga kool anda konkurentsivõimelist haridust. Tal on hea meel, et kooli sai osta kaks robotit ja sügisel hakatakse väikeses koolis õpetama lastele programmeerimist ja robootikat. LEGO robotid soetati projektiga „Arvuti teel juhitavad seadmed õppetööks“. Selle maksumus oli 834 eurot, millest vald eraldas 333 eurot ja vajaliku tarkvara ostmist toetas Raikküla Farmer.

Ühehoidev pere 

Voometsa pere vanemad lapsed Gert ja Kärt on kodust juba läinud ja tütar ise juba emaks saanud, pesamuna Hardi lõpetas edukalt Kabala kooli 4. klassi. „Jaanika on olnud ja on kõiges ja kõikjal oma lastele eeskujuks ja juhendajaks. Teda iseloomustab rahulik ja kindlameelne tegutsemine, oskus teiste inimestega arvestada, olla avatud kõigele uuele ja huvitavale. Tema poole võib alati pöörduda. Veidi mõelnud-kaalunud, ongi ta leidnud kõiki osapooli rahuldava lahenduse. Nii ta jagabki oma päevi lähedaste, kooli ja tantsurühma vahel, tehes seda kõike hoole, armastuse ja maksimaalse pingega,“ iseloomustas vallavalitsus oma aasta ema. 

„Hindan kõrgelt Jaanika professionaalsust õpetajana ja tema vaikset kohaloleku oskust,“ ütles vallavanem Anne Leht, kes elab Voometsade perega ühes majas. Ta kiitis neid, kui häid majanaabreid ja kui väga üksmeelset peret, kes alati tuleb välja, kui kortermajal on ühiseid tegemisi. Ka oma töid teevad nad ikka koos, olgu see siis puudeladumine või muruniitmine. 

Vähe on veel neid peresid, kus isa on olnud väikese lapsega kodus, aga Rainer jäi pere viimase lapsega aastaks koju, sest õpetajast ema ootas uus õppeaasta. Jaanika on väga tänulik oma kunagisest lasteaiaõpetajast ämmale, kes on aidanud lapsi hoida, eriti siis, kui nad on haiged olnud. „Mamma, nagu me teda kutsume, on laste kasvatamisel suurt rolli mänginud ja on meile väga tähtis pereliige,“ rääkis Jaanika soojalt. 

Kui õpilased juba naudivad vaheaega, siis direktoril tuleb juulikuu alguseni oodata. „Esimesed kaks nädalat ei jõua muud teha, kui piltlikult öeldes kiiktoolis istuda. Seejärel hakkad vaikselt juba jalaga hoogu lükkama,“ iseloomustas õpetaja kooliaastaga kogunenud väsimust. Kindlasti sõidetakse suvel paariks nädalaks Jaanika koju Massiarru ja käiakse usinalt Kabli rannas vett ja päikest nautimas. Igal suvel sõidab pere piiri taha Petserimaale, et ära käia lähedaste haudadel. Suure lugejana saab Jaanika puhkuse ajal rahulikult nautida kriminaalromaane, aga lahendada ka sudokusid ja loogikamänge. Reet Saar . Foto Reet Saar