Jako Salla: Kinnipeetaval peab olema aega vabaduse ja täiendava vastutusega kohaneda
Taolises käitumises, kus sooritatakse uus kuritegu, pole midagi uudset, sest vanglas on soe ja turvaline ning ei pea tegelema eluliste probleemidega. Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna analüüsitalituse juhataja Jako Salla selgitab, kuidas riik toetab neid pikalt kinni istunud vange, kes ühel ajahetkel peavad astuma nelja tuule poole.
Eestis on mitu tuhat vangi, kes pääsevad ükskord vabadusse. Millised on variandid edasiseks, kui inimese selja taga vanglauksed sulguvad ja ta tavaellu tagasi pöördub?
Eestis vabaneb vanglast aastas umbes 2500 inimest. Loomulikult on nende hulgas igasuguseid inimesi, kes on kandnud erineva pikkusega vangistusi. Esimene eristus, mille teeme, on ennetähtaegselt vabastatud isikud, kelle suhtes on kohus otsustanud, et neid võib enne karistusaja lõppemist vabadusse lasta. Nad lähevad kriminaalhooldaja järelevalve alla, kes kontrollib nende käitumist ja pakub tuge, et vabaduses paremini hakkama saada. Selliste inimeste osakaal praegu on kõigest 20-25 protsenti. Enamiku vangidega viiakse vanglas läbi ettevalmistavaid tegevusi elus toime tulemiseks, aga kui vangla uks on inimese selja taga sulgunud, siis on inimese enda vastutus, mis edasi saab. Me teame ka, millised on põhimured, ja kui ei ole elukohta ega tööd, siis on tõesti väga keeruline hakkama saada. Eestis on mitu mittetulundusühingut, kes pakuvad endistele vangidele vabatahtlikku abi. Tugiisikud aitavad asjaajamises ja on toeks. Kui inimene seda ei soovi, siis jääb ta omapäi.
Loe edasi Kuulutajast.