Kui palju meid on?
Kui mängijate registreerimiseks läks, siis viimase loenduse järgi on meie klubiga seotud ligi 260 aktiivset pallurit. Siia kuuluvad Vändra alevi, valla ja selle ümbruskonna, Eidapere, Juurikaru, Vihtra, Kergu ja ka Tori, lapsed. Omavahel naljatleme, et kõigil neil mängijatel on emad, isad, vanavanemad, sõbrad, tuttavad, toetajad, sponsorid jne.
Seega lihtne arvutus näitab, et meie ring on laienenud tuhandetesse, kellele meie tegemised suuremal või väiksemal määral korda lähevad.
Kui kõrgel tasemel oleme sel hooajal esindatud?
Aastal 2013 on Vändra Vaprus välja pannud Eesti meistrivõistlustele seitse esindust. Noored osalevad E, D, C ja B vanuseklassides (lapsed sünniaastatega 1998-2005), taastatud on nii tüdrukute kui ka naiste võistkonnad. Naised osalevad sedapuhku rahvaliigas. Meeste IV liigas mängivad meie noored tulevikulootused (valdavalt 1996. ja varem sündinud noormehed) ja esmakordselt Eesti mõistes tippliigas veeretavad palli praegused parimad pojad. Esindusmeeskond tagas eelmisel aastal tublide esitustega koha küll esiliiga B tasandil, kuid kuna mõningad meeskonnad ei saanud seal osalemiseks Eesti Jalgpalliliidult vastavat litsentsi ning osad satsid loobusid nii kõrgel tasemel mängimast, siis tekkis meil võimalus Vändra meeskonnaga hoopis esiliiga A-d ehk tugevuselt teist liigat Eestis (meistriliiga järel) proovida. Kas selleks ka valmis oleme, näitab vaid aeg.
Milliseid eesmärke alanud hooajaks oleme püstitanud?
Pikas perspektiivis on meie peamine eesmärk olla järjepidev ja jätkusuutlik. See eeldab korralikku noortetööd ja väga suure hulga inimeste pühendumist. Käesolevaks hoojaks oleme mõned eesmärgid juba täitnud. Suur asi on näiteks seegi, et taastatud on tüdrukute ja naiste võistkonnad.
Nagu noortega ikka, siis neile me kunagi võitmise kohustust peale ei pane, seega otsest võidukohustust neil ei ole. Nende puhul on peamine mängurõõm ja oskuste arendamine. Loomulikult soovime, et ka meie noored oleksid edukad, kuid see ei ole eesmärk omaette. Täiskasvanute liigades on aga asjad teisiti: IV liigas püüame kindlasti paremat kohta, kui seda oli eelmisel aastal, ja I liigas soovime saavutada vähemalt seitsmenda koha, mis tagaks püsimajäämise. Viimane eesmärk on küll raske, kuid usume, et mitte võimatu. Oleme veendunud, et Vändra-suuruse koha kohta välja panna meeskond Eesti 20 parima vutisatsi seas on ülisuur asi, sest sellel aastal osaleb meistrivõistlustel rekordarv võistkondi - 174! Seega on esiliigas eesmärgiks tagada koht tippseltskonnas ka järgmiseks hooajaks.
Mis on sellel vutihooajal uut/ teistmoodi?
Uus on kindlasti see, et niipalju võistkondi ei ole Vändra kunagi välja pannud. Ülisuur väljakutse on loomulikult esiliiga, mille oleme enesele välja võidelnud. Sealt edasi on Eestis vaid üks samm ehk meistriliiga, see on aga meie poiste jaoks veel kauge tulevik. Uus oli ka litsentseerimine, mis tuli klubil läbida nii kõrges mängus osalemiseks.
Kogu paberimajandus ja klubistruktuur peab kriipsu pealt paigas olema, et litsents saada. Kõrgem liiga ja sedavõrd palju noortevõistkondi eeldavad ka suuremat raha, mida tuleb eelnevatest aastatest innukamalt otsida ja leida. Õnneks on senised toetajad klubile jäänud ja ka hulganisti uusi on juurde tulnud, mis annab võimaluse edasi minna. Ammu unustatud vana, aga meile taas uus, on naiste jalgpalli taastamine Vändras.
Vutisõbrale, kellele meeldib pallilahinguid vaatamas käia, on see aasta erakordne just seetõttu, et nii kõrgel tasemel mänge pole iial varem Vändras peetud.
Millal jõuavad jalgpallimängud Vändra uhkele staadionile?
Meeste liiga alustas juba märtsi alguses. Teised peavad veel natuke ootama, sest aprill on see kuu, kus antakse start kõigile teistele liigadele. Esimene vutilahing konkreetselt Vändra staadionil on planeeritud 21. aprillile, kuid eks ilmataat ja staadionil tehtavad hooldustööd näitavad, millal reaalselt murukamarale saab. Loodame, et ilmad soojenevad, staadion laseb vett läbi ja hädavajalikud hooldustööd saab õieaegselt tehtud, siis on kodusele staadionile pallima saamine aprilli lõpus, mai alguses täiesti reaalne.
Millised on Vändra jalgpalli hetke suurimad murekohad?
Pean suurimaks murekohaks personali puudust. Eelkõige on vajaka haritud treeneritest, kes suudaks anda tarka õpetust. Õnneks on Artur Ojala, Hans Naano, Rein Kontus ja Silver Kurg otsa lahti teinud ja esimesi koolisamme alustanud, et saada ka ise vastav litsents õpetamiseks.
Loomulikult on kõik seotud ka rahaga, sest seda on alati liiga vähe, aga tuleb hakkama saada. Natuke paneb muretsema ka staadion, mis eelmisel aastal väheke vimkat viskas, kuid loodame, et talv on teinud oma töö ja uued hooldused panevad vee pinnasest korralikult läbi jooksma ja murukate saab erakordselt roheliseks, et kõiki külalisi oleks ikka uhke võõrustada ja me ei peaks taas otsima võimalust kas Pärnus, Türil või teab kus mängimiseks.
Mida on Vändra JK Vaprus oma kolme ja poole tegutsemisaasta jooksul juba saavutanud ja millised on lähiaja prioriteedid/eesmärgid?
Jah, oleme tegutsenud juba märkamatult kolm ja pool aastat, kuid sellele perioodile eelnes ju samuti kümmekond aastat järjepidevat pusimist. Vändras alustasime tööd 1999. aastal kahe grupiga. Tänaseks on gruppide arv 16. Omanimelise klubi loomisest alates kahekordistasime aktiivsete pallurite arvu, mis on meie arvates tore saavutus, kuna kandepind laienes oluliselt. Meesteesindus on iga aastaga tõusnud ühe liiga võrra kõrgemale, mis teeb meile samuti heameelt. Erinevate tiitlitega on autasustanud meid ajakiri JALKA ja Eesti Jalgpalli Liit, kellest esimene valis meie klubi 2012. aasta tegijaks ja teine omistas Vändra Vaprusele 2012. aasta jalgpalli edendaja tiitli.
Oleme nende autasude eest ülimalt tänulikud ja loodame tunnustuste vääriliselt ka edaspidi tegutseda.
Kuidas on hooaja esimesed vutilahingud läinud?
Esimene ametlik vutilahing on selleks aastaks juba esiliigas maha peetud ja veidi üllatuslikult suudeti see ka 2:1 võita. See andis meestele kindlasti enesekindlust, et esiliigas on võimalik mängida küll. Loomulikult anname enesele aru, et see aasta saab olema pigem ellujäämisega võitlemiseks, mitte meistriliigasse pürgimiseks. Kui ettevalmistus möödus peamiselt saalis, siis enne hooaega saadi paaril korral treeningkohtumistes palli taga ajada ka välitingimustes, kus 4:4 ja 1:1 lepiti viiki Pärnu Linnameeskonnaga ja 0:1 kaotus tuli vastu võtta Viljandi JK Tulevikult.
Mida võiks ja peaks kohalik vutisõber veel teadma?
Vutisõbrale ei muutu üldjoontes muud, kui see, et taas saab pea üheksa kuud Vändras jalgpallilahinguid vaadata. Kui seni sai staadionile tasuta, siis UEFA ja EJL reeglite järgi on esiliiga klubil piletimüügi kohustus, mis rakendub vaid 18-le I liiga mängule. Kõik teised kohtumised on publikule endiselt tasuta. Ka selles osas on klubi püüdnud paindlikuks jääda ja kõigile sobiva lahenduseni jõuda. Nimelt kuni kuueaastased saavad staadionile alati tasuta, 7-18-aastaste ja pensionäride piletihind on 50 senti, täiskasvanud 1 euro. Hooajapileti saab soetada 16 euro eest, kuid kõik, kellel seljas uus Vändra Vaprust toetav võistlusvorm, saavad mängule samuti tasuta. Uue särgi koos klubi sümboolikaga saab enesele tellida 25 euro eest, võttes ühendust JK Vändra Vapruse eestvedajatega.
Küsimuste korral leiate kindlasti infot jalgpalliklubi kodulehelt www.jkvandra.ee või facebookist JK VÄNDRA VAPRUS fännilehelt. Jääme lootma, et kõik see jalgpallimelu ei lähe korda ainult meile, vaid leiab kaasaelamist ja -mõtlemist ka laiemas ringis. Olete kõik oodatud meid abistama, kasvõi juba sellega, et leiate mõnel korral suve jooksul tee staadionile ja aitate meie vutipoisid ja -tüdrukud võidule ergutada.
Kellel soov meie tegemistesse veelgi rohkem panustada, siis võtke julgelt ühendust JK Vändra Vapruse inimestega. Kohtumiseni staadionil!
