Milline oli suurim erinevus Rootsi ja Eesti lasteaedade vahel?
Külastasime Alby lasteaeda Öökull, kus tutvustati teemadena õppimist väikestes rühmades ja mängu kaudu, loovat projektiõpet ning dokumentatsiooni rolli.
Kuna olen ise Reggio emilia pedagoogika alusel töötanud, siis oli meeldiv taas kogeda, et põhimõte „keskkond kasvatab" toimib ja seda väga tulemuslikult. Suurim erinevus Rootsi ja Eesti lasteaia vahel ongi ehk see, et lapsest lähtuva pedagoogika rakendamine Rootsis loob võimaluse lapsel ise teha, kogemuse kaudu õppida.
Laps õpib läbi projektitöö, kus täiskasvanu on suunaja, abistaja, keskkonna looja, partner lapsele. Lapsekeskses kasvatuses on läbivaks teemaõpetus, mis tugineb Johannes Käisi üldõpetuse põhimõttele ning mille rakendamine on väga oluline kontseptuaalne muudatus kogu Eesti haridussüsteemis.
Üldõpetuse sisu on sarnane Rootsis tehtava projektitööga, mis on lapse huvidest ajendatud, kogemusel ja praktilisel tegutsemisel põhinev, mänguline, eluline, sügavuti teemat käsitlev. Rootsi pedagoogid tähtsustavad kuulamist (kuulamispedagoogika), st õpetaja kuulab, mida lapsed räägivad, mille vastu huvi tunnevad ning selle pinnalt algatatakse projekt. Eesti lasteaias on kuulaja roll lapsel.
Suureks erinevuseks Rootsi ja Eesti lasteaia vahel on ka see, et reggio- maja keskmeks on ateljee, kus ateljerist toetab lapse kunsti kaudu arendamist (loovuspedagoogika), sh kunstiks peetakse mitte vaid värvidega loomist, vaid ka rollis olemist, materjalidega tegutsemist, valguse- ja varjumänge. Ja lapsest lähtuvas pedagoogikas on põhitegevuseks mäng, mida meie lasteaedade õppe- ja kasvatustegevustes peaks olema märksa rohkem.
Kas ja kuidas pead võimalikuks Rootsis nähtut rakendada ka Jänesselja lasteaia töös?
Rootsi eelkooli (1-7-a lapsele) õppekava on uuendatud 2010. aastal, sisse on kirjutatud Reggio emilia pedagoogilised põhimõtted, st kogu riik on valinud alushariduse „lipulaevaks" lapsest lähtuva pedagoogika.
Eestis koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava (jõustus 2008) õpikäsitlus näeb ette, et „pedagoogid on laste arengu suunajad ning arengut toetava keskkonna loojad ning laps õpib matkimise, vaatlemise, uurimise, katsetamise, suhtlemise, mängu, harjutamise jms kaudu, sh õpitavaga tutvutakse loomulikus keskkonnas. Laps on õppe- ja kasvatustegevuses aktiivne osaleja, keda kaasatakse tegevuste kavandamisse, suunatakse tegema valikuid ning tehtut analüüsima".
Need kõik on reggio-pedagoogika põhimõtted, mille rakendamise on riik meile kohustuseks pannud. Jah, iseasi kuidas see meil õnnestub? Jänesselja lasteaias on tublisid katsetajaid, kes on teostanud laste huvidest lähtuvaid teemanädalaid, alanud õppeaastal oleme selle prioriteediks seadnud.
Kuna koolieelses eas on lapse põhitegevuseks mäng, jälgime erilise hoolega nädalaplaani kavandatud mänguliste tegevuste osa ning vabamängu aega. Ja loomulikult õuesõpe, mis on sedavõrd elementaarne Rootsi lasteaias, et seal töötab rühmas õuepedagoog (lisaks ateljee- ja miljööpedagoogile). Reggio emilia
pedagoogika suurimaks väärtuseks pean aga põhimõtet: muutuv pedagoogika muutuvas ajas - selle põhimõtte järgimist vajab ka eesti alusharidus ja iga pedagoog!
