Järjepidevus viib sihile ehk Mäng vääris küünlaid
Kuigi paljudes heades algatustes ei ole veel tulemused käegakatsutavad, on positiivne, et Raplamaalt alguse saanud „Riigireformi" idee pälvis nii riigijuhtide hulgas kui ka laiemas üldsuses piisavalt tähelepanu. Alguse said nii mõnedki uued protsessid ja liikumised.
Haldusreformi tuuled vuhisesid samuti kõrvus, iseasi kui hea müts kellelgi oli. Riik oleks nagu pilt ja haldusreform „lammas all paremas nurgas" - ära ei kao, näha ka eriti ei ole, aga alati pakub kõneainet. Vaadates maarahva väljarännet, osutub muudatuste tegemine siiski hädavajalikuks.
Koostöö
Raplamaa omavalitsuste juhid otsivad koos TTÜ teadlastega parimaid lahendusi valdade koostööks, õpivad liitunud valdade kogemustest ja püüavad jõuda arusaamisele, kas piiride muutmine, seega ka suurema tulubaasi olemasolu kohapeal inimesele osutatava teenuse ikka kvaliteetsemaks, odavamaks, kättesaadavamaks muudab või on see hoopis vastupidi.
Peagi soovitakse interneti küsitlusega ka Raplamaa rahvalt arvamust selles küsimuses. Olge siis varmad vastama.
Maikuu lõpuks peab olema asi selge või siis vähemalt selgub, et midagi ei ole veel selge.
Seni olematu regionaalpoliitika kaitseks võiks ehk olla põllumajandusministri ettepanek riigiasutuste ületoomiseks Tallinnast maakondadesse. See hoiaks haritud inimesi kohtadel ja ideaalis tooks ehk inimesigi linnast maale elama.
Inimeste paiksuse piirkondades tagab eelkõige töökoht kohapeal. Vald võib küll teha koostööd ettevõtjatega, aga kui asi läheb reaalsetele tegudele, siis ei ole vallal vaba maad, mida ettevõtjale pakkuda, samuti toetuste ega laenu andmise õigust. Investeeringud tehnoparkidesse on väiksele vallale ülejõukäivad, ja nii ongi uute tulijate või olemasolevate laienemise küsimus ettevõtja enda mure.
Usun, et see, mida vald saaks koostöös naabervaldadega teha, oleks nn ettevõtjate kogukonna koolitus, mis seisneks pikemaajalises protsessis, kus antakse esimesed teadmised ettevõtjaks olemise kohta, õpitakse tegijatelt, kuni alustava ettevõtja äriplaani koostamiseni, projektidest toetuse saamiseni, et oma esialgu võib-olla väikesegi tegevusega alustada.
Mõtlemisaineks on kindlasti praegu mõnede valla teenuste üleandmine mittetulundusühingutele, aktsiaseltsidele, osaühingutele, füüsilisest isikust ettevõtjatele ja seltsidele toimetamiseks. Selline teguviis annab võimaluse leida mitmekülgsemalt rahastust ja elavdada majanduselu vallas.
Samas peab olema tagatud tegevuse kvaliteet, jätkusuutlikkus ja läbipaistvus.
Jõhvika vald
Kaiu vallas elab 1381 inimest. Eelmisel aastal sündis 16 last ja manalateele läks 18 inimest. Valda tuli elama 34 inimest ja lahkus 79 inimest. Kokkuvõttes oleme ikkagi eelmise aastaga võrreldes 48 inimesega miinuses.
Eelmisel aastal valmis põhjalik Kaiu valla arengustrateegia aastani 2025 ja arengukava aastani 2018, kus eeldatakse, et Kaiu vald on stabiilse elanikkonnaga, kõrge kodu- ja külakultuuriga, maalähedaste töökohtadega, õppiv ja koostööd toetav, aktiivse kultuuri- ja spordieluga, väljapoole „jõhvika vallana" tuntud omavalitsus. Olgem siis seda.
Tähistagem käesoleval aastal koos Kaiu valla 20. sünnipäeva, andes oma panuse selle sündmuse kordaminekusse.
Vallavalitsus andis välja 2013. a valla kalendri, kus kirjas üle 50 sündmuse, kuhu te olete lahkesti oodatud. Lisaks anname välja raamatu „Kaiu lood ja legendid" ning kutsume teid Ingo Normeti lavastatavale suvisele vabaõhuetendusele „Härra Punttila ja tema sulane Matti". Loodame et „JÕHVIKA VALD" hakkab elama oma elu ja käsitöömeistrid, kokad, puidu- ja fotoringi lapsed ning kõik, kellel mingi idee seostub sõnaga JÕHVIKAS, viivad oma ideed ellu ja pakuvad selle vilju näiteks jõhvikalaadal. JÕHVIKAST võiks välja kasvada Kaiu valla kaubamärk.
Selle aasta märksõnad
Oleme rahul Kuimetsas veeja kanalisatsioonitöid tegeva firmaga, kes koos reoveepuhastiga tegi meile eelmisel aastal töid 914 000 euro eest. Töö lõpetatakse 2013. a kevadel.
Kahjuks ei leidnud rahastamist taotlus hooldekodu renoveerimiseks, millega saaks muuta paremaks tuleohutust majas. Taotleme raha uuesti sel aastal, kuna päästeameti ettekirjutis ja sunniraha hoiatus on selgi aastal kehtivad.
Oleme lootusrikkad ka uue Kaiu kaupluse suhtes. Eeldatavasti valmib kauplus 2014. a märtsis, samal ajal ehitame valmis Pargi tee ja valgustuse uuele bussijaamale ning kujundame ümber vallamaja kõrval asuva lipuplatsi.
Eelmisel aastal anti välja kokku 19 ehitusluba, 21 ehitise kasutusluba ja 13 nõusolekut väikeehitise püstitamiseks. Paigaldati 58 km maakaablit ja tehti 5 alajaama parendustöid.
2013. a märksõnad on veel Vahastu rahvamaja rekonstrueerimine, Kaiu lasteaia ehitusprojekti koostamise alustamine, Kuimetsa spordimänguväljaku projekti koostamine ja juba sai valmis Kaiu kooli saali uus põrand.
Seoses majaaluse maamaksu vabastusega on lisaks ametnike suurele töökoormusele selle rakendamisel suhteliselt olematu kasu hajaasustuses olevatele majaomanikele.
Küll aga vähenes valla tulubaas ja seetõttu oli volikogu sunnitud kehtestama ühtseks maamaksumääraks 2,2% maa maksustamishinnast (max võimalik 2,5%) ning haritaval ja looduslikul rohumaal 1,6% (max võimalik 2,0%).
Abi ja tänu
Omamoodi kaubamärk on ka vallateedel ülivaikselt veerev elektriauto, mis sotsiaalküsimusi lahendavatel spetsialistidel kasutada on. Ühe laadimisega Tallinnas ära ei käi, aga muidu pole vigagi.
Väidetavalt on suurem majanduslangus selleks korraks läbi, aga tagajärjed annavad veel tükk aega tunda. Ees on ootamas elektri vabaturu hinnatõus, mille tegelikke mõjusid ei oska keegi veel täpselt hinnata.
Töötute arv vallas kõigub poolesaja ringis, suvel on see number küll oluliselt väiksem. Toimetulekutoetust maksti 106 korral 12 900 eurot. Lasteaia maksusoodustusi tehti 11 perele 25 000 euro eest.
Maksti toetusi toimetuleku leevendamiseks, hooldusravi kompenseerimiseks, õnnetusjuhtumi puhul, küttepuude soetamiseks, lastele prillide muretsemiseks, laste laagrikulude kompenseerimiseks, tasuti õpilaskodu kulusid, toetati projekti „Lapsed linna".
Sel aastal sai puudust kannatavatele inimestele jaotatud rekordarv toiduabi - jahu 770 kg, spagette 3240 kg, neljaviljahelbeid 960 kg, õli 675 liitrit.
Oleme tänulikud, kui annate meile teada puuduses või mõne muu murekoorma all vaevlevatest inimestest, et me saaksime veel operatiivsemalt abi pakkuda.
Tänu kodanikualgatusele pandi Kuimetsa parki istepink tädi Mannale. Tänud MTÜ-le Kaiu Koos Kaiu põhikooli 170. aastapäeva tähistamise läbiviimisel, Tolla Küla Seltsile külaplatsi ehituse ja suveürituste läbiviimise eest, Vahastu külaseltsile ja vabatahtlikele päästjatele Alar Akkatuse mälestusvõitluse läbiviimise eest, MTÜ-le Laansoo ja CO motokrossi läbiviimise eest, Kaiu Kalaklubile Karitsa veehoidla uuenduskuuri läbiviimise eest. Tänud kõikidele, kes vallas ja vallaga koostööd tegid, oma kogemusi jagasid.
Soovin vastupidavust põllumeestele ja ettevõtjatele, tänusõnad vallavalitsuse ja valla allasutuste ülimalt tublidele inimestele, kes suhteliselt tagasihoidliku palga eest kohusetundlikult oma ülesandeid täidavad. Tänu ka kõikidele koostööpartneritele, kaasamõtlejatele ja toetajatele.
Kui tegutsetakse läbimõeldult ja kaalutletult, hoitakse järjepidavust ning suudetakse tagada teatud väärtuste kaitsel stabiilsus ja üksmeel, väärib mäng küünlaid.
