Jarno Laur: kuumal soojateemal
Sissejuhatuseks tahan öelda, et soojamajandus on mulle vallavanemana olnud üks enam peavalu valmistanud valdkond. Lisaks tehnilisele keerukusele on küttekulud ju oluline osa meie igapäevastest väljaminekutest. Ülikõrge küttekulu võib mõnegi küla tühjaks jätta, samas hästi toimiv kaugküte on ka maa-asulas hea elukeskkonna eelduseks ja tõmbeks.
Väätsal on selle asjaga ühtpidi hästi, kuna oleme suutnud hoiduda kiusatusest katlamajandus mõnele erafirmale maha müüa või välja rentida. Need, kes seda teed läksid, ei suuda enam kuidagi olukorda mõjutada ning taluvad näiteks Avoterm OÜ võrgupiirkondades hinda ca 100 €/MWh. See on ligi kolmandiku kõrgem kui Väätsa hind (72,9 €/MWh).
Teisalt on kaugküte ka pikalt investeeringuteta olnud - viimased tõsised otsused tehti 10 aastat tagasi, kui soetati uued õlikatlad. Mäletan seda hästi, sest olin siis esimest korda Väätsa valla otsuste juures. Juba toona pidid need kunagi jääma nö tipukoormuse ja reservkateldeks puidukatla kõrvale. Paraku vahepeal katlamajanduses muutusi ei toimunud.
Et hoida küttearved mõistlikkuse piires on vajalik ja võimalik teha kolme asja: (1) kasutada odavamat kütust, (2) vähendada trassides kaduva sooja hulka ja (3) muuta majad vähem sooja tarbivateks. Vald ja vallale kuuluv OÜ Väätsa Soojus saavad oma tegevusega mõjutada kahte esimest, tarbijad aga viimast. Kusjuures küttearveid mõjutab enam just tarbija pool - nii on soojustatud lasteaia ja spordihoone küttekulud renoveerimiseelsetega võrreldes oluliselt (30-50%) madalamad.
Kütte hinnast. Väätsal on kaugkütte hind koos käibemaksuga 72,9 €/Mwh, mis on põlevkiviõli kasutavate katlamajade võrdluses odav. Teistel põlevkiviõliga kütjatel on hinnad (€/Mwh koos käibemaksuga) näitena sellised: 95,68 Aravetel, 101,77 Oisus, 100,15 Türi-Allikul, 80,88 Koerus jne. Otsustasime, et ei tõsta hinda, vaid kavandame investeeringud hakkepuidu katla ehitamiseks, millega saame hinna taskukohasemaks. Seega hind muutunud ei ole ja iga tarbitud MWh teeb soojatarbija kõrval kurvaks ka soojatootja, sest sedavõrd suureneb ka ettevõtte kahjum.
Vald tellis veel 2010. aastal Tallinna Tehnikaülikooli spetsialistidelt ekspertiisi, et soojamajanduses tehtavad sammud oleksid ikka õiged. Ekspertiisi üheks oluliseks järelduseks oli, et enne uue katlamaja ehitamist tuleb korrastada soojasõlmed, tõsta küttevee temperatuuri (muidu ei tööta soojusvahetiga sõlmed, mis olid juba paigaldatud mõisale ja osale majadest) ning korrastada mõõtmine. Nimelt oli mõõtetulemuste järgi soojakaoks süsteemis ca 50%, mida nii eksperdid kui Väätsa Soojus pidas ebarealistlikuks. Seetõttu alustasime nende soojamõõturite vahetamisest, mille taatlustähtaeg oli möödunud.
Vananenud mõõteriistad, mis sel sügisel korralikult taadeldutega asendati, on ka põhjus, miks tarbitud energiahulk ja arve koos sellega on tõusnud, olgugi, et kütte hind on jäänud samaks. Lihtsalt eelmised mõõturid ei registreerinud tarbitud sooja hulka õigesti ja seetõttu jäi mulje, et pool toodetud soojusest hajub torustikes kadudena. Praegu on kaod 20-22%, mis on nii vana torustiku kohta normaalne või isegi hea tulemus. Õige mõõtmine, korras soojasõlmed on eeldus, et kaugküttes saabuvad paremad ajad.
Hakkepuidukatlamaja valmides muutub hind taskukohasemaks. Ma ei saa öelda konkreetseid numbreid, sest need kinnitab Konkurentsiamet, ent mingit aimu võib saada teiste puuga kütvate ettevõtete hindadest, mis meie piirkonnas on näiteks Türil 60,18 või Paides 56,94 €/Mwh. Langus ei saa olla väga suur, kuid kasvab kindlus, et põlevkiviõli hinnaralli meid tulevikus ei mõjuta. Et aga küttearve oluliselt väiksemaks saada, tuleb ka kortermajades hakata mõtlema soojustamisele.
Loodan, et saame anda küsimustele veelgi konkreetsemaid vastuseid uue katlamaja valmides, mil korraldame kõigile huvilistele ka lahtiste uste päevad ning saame Konkurentsiametilt kinnituse uuele hinnale.
